Henrik Välja: viha ja loosunglikkus teevad kliimadebati kurvaks

Soovitud eesmärkide täitmiseks peaks kogu raiemaht Eestis jääma 8 miljoni tihumeetri piiresse ehk olema kolmandiku võrra senisest väiksem, leidis koostatava uue metsanduse arengukava variante analüüsinud Säästva Eesti Instituut (SEI).

Kui eos välistatakse diskussioon lausega „Me ei aruta, kuidas, miks ja millal“, siis tegemist ei ole kaasamisega, vaid oma kava peale surumisega. Kaasamine peaks algama enne metsamajandamiskavade koostamist, mitte siis, kui harvesterid juba metsas tööd teevad, kirjutab MTÜ Ohtu Loodusselts juhatuse liige Anu Aug.

Mets on juba ammu osa poliitikast, kuid tõeliselt suureks tõotab teema kujuneda järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Avaliku debati juures on kõige masendavam, et osapooled ei kuula üksteist, ning tundub, et leidub nii poliitilisi kui ka majanduslikke jõude, kes tahavad, et nii jääkski, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Koostatav metsanduse arengukava peab arvestama metsaomanike põhiõigustega, kirjutab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.