Alan Vaht: õliühingu pakutud aktsiisireform oleks narrus

Õliühingu ettepanek mootorikütuste aktsiisimaksu reformimiseks läbi CO₂-põhise aktsiisikomponendi tõstab gaasiaktsiisi, mis pärsib tuntavalt Eesti liikumist kliimaneutraalse transpordi suunas. Kütus, mille süsinikujalajälg on ainsana kokkuleppeliselt null, on biometaan. Seoses Õliühingu ettepanekuga muuta kütuste maksustamise põhialuseid, esitas energiaettevõte Alexela oma eriarvamuse, mille edastasime jaanuari lõpus rahandus-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Õliühing on kinni traditsioonilistes kütustes, panustades omapoolsetes sõnumites biokütuse kohustuse täitmisel ainuüksi imporditavatesse vedelatesse biokütustesse. Seda hoolimata Euroopa Komisjoni üleskutsest vähendada vedelkütuste impordisõltuvust ja edendada selleks kodumaiste biokütuste tootmist, mis on selgelt tulevikku vaatav ja ringmajandusse panustav suund. Siit johtuvalt näeme olukorda, kus ühing teeb ettepanekuid riigile, arvestamata seejuures riiklikes arengukavades sõnastatud eesmärke.

Õliühingu ettepanek lähtub paraku kitsast vaatest, kuidas välismaiseid imporditavaid vedelkütuseid maksustada võrdsetel alustel biometaaniga. See ettepanek on aga vastuolus nii kehtiva riikliku transpordi arengukavaga kui ka 19. detsembril 2019 valitsuse kinnitatud Eesti riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 2030 (REKK 2030), kus nähakse ette suurendada taastuvate transpordikütuste osakaalu 14 protsendini ning saavutada see eelkõige kodumaise biometaaniga, pidades silmas gaasiliste kütuste kasutamise perspektiivi Eestis.

Õliühingu vaade ei arvesta kaugetest maadest tarnitava bioressursi transpordi jalajälge. Sellise lähenemisega ei järgita Euroopa Komisjoni seatud eesmärki eelistada kütuste kodumaist tootmist ning vähendada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi impordisõltuvust. Sisuliselt luuakse olukord, kus Malaisias või Indoneesias toodetud palmiõlist ja selle kaasproduktist PFAD (palm fatty acid distillate) toodetud biodiislikütus on maksustatud võrdselt kodumaise biometaaniga, arvestamata siinjuures bioressursi transpordi jalajäljega.

Siinkohal meenutame 28. jaanuari Vikerraadio "Reporteritundi", kus palmiõlist toodetud biodiislikütuse müüki Eestis kinnitas keskkonnaministeeriumi esindaja Heiko Heitur. Norra, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Itaalia, Austria, Taani, Saksamaa ja Holland on nimetanud PFADst toodetud HVOd (taastuvtoorainest, jäätmetest või jääkidest toodetud diislikütus) suure ILUC-riskiga (indirect land use change impacts of biofuels – biokütustest tingitud maakasutuse kaudsete muudatuste mõjud) ning otsustanud lõpetada soodustused PFADst toodetud HVO biodiislikütusele.

Kõnekas on Euroopa Komisjoni eelmise aasta 13. märtsi otsus direktiivi 2018/2001 muutmise kohta, millega piiratakse palmiõli kasutamist biokütuste tootmiseks alates 2024. aastast, kusjuures täielik keeld biodiislikütuse tootmiseks palmiõlist rakendub 2030. aastal.

Olgu Rootsi kütuseturu arengud õpetlik näide Eestile. Nimelt aitasid Rootsi riigi soodustused suurendada palmiõlist ja PFADst toodetud taastuvate kütuste osakaalu 2017. aastal transpordis 38,6%ni. Kui 2016. aastal oli PFAD osakaal Rootsis müüdud biodiislikütusest 23%, siis aasta hiljem oli PFAD osakaal kasvanud juba 39 protsendini, mis koos palmiõli 5protsendilise osakaaluga andis summaarseks osakaaluks 44%.

2018. aastal kasvas vastav näitaja aga juba koguni 49%ni. Rootsi Energiaagentuur märgib oma 2018. aasta raportis palmiõli ja PFAD peamiste allikatena Indoneesiat ja Malaisiat (raporti lk 32), kusjuures Rootsi osakaal globaalsest palmiõli ja PFAD tarbimisest moodustas 5%. Muude riikide 34protsendilise osakaalu hulgas märgitakse ka Eestit.

Ülaltoodud näidetele mõeldes tundub Õliühingu vaade võimalikust aktsiisimaksusüsteemist narr.

Kliimaneutraalse transpordi saavutamiseks tuleb minna üle puhtamatele kütustele ning Alexela on võtnud selles küsimuses rolli olla teerajaja Eestis, olles aastast 2012 gaasiliste kütuste taristu eestvedaja ning panustades möödunud aastast aina enam ka elektri tankimistaristu edendamisse. Energiaettevõttena on meie sõnum arvestada kütuste maksustamisel juba riiklikes kavades sätestatud eesmärke, mitte takerduda pelgalt traditsioonilistesse kütustesse.

Selge on, et biometaan ja jäätmete ringmajandus on lahendus transpordisektoris ja majanduses laiemalt. Seega teeme biometaani panustades teene keskkonnale. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab vähendada saasteainete emissiooni transpordisektoris ja samuti parandada Eesti energiajulgeolekut.