Iga kriis kätkeb endas võimalusi. Kulunud lause, mis ärritab neid, kes parajasti tulekahjusid kustutavad, ja üldiselt ei morjenda neid, kellel veel ei põle. Aga võiks, sest mida passiivsemalt ja ükskõiksemalt me praegusesse kriisi suhtume, seda valusamad saavad olema tagajärjed kõigile, kirjutab füüsikateadlane ja ettevõtja Ilmar Kink.
Me saame iga päev meedia kaudu ülevaateid, kuidas riigiametid, meditsiinistruktuurid, ettevõtted, harilikud inimesed jne kriisiga tegelevad, aga täiesti mõistetamatul ja kummalisel kombel on meie avangard, ülikoolid ja teadusasutused, täiesti pildilt kadunud. Kuidas nii, võiks küsida, kui dr. Lutsar, Merits ja mõned teised on ju pea iga päev meedias? Jah, seda küll, aga kas nende selja taga on tunnetatav suur organisatsioon ja n-ö kollektiivselt ning valdkonnaüleselt kujundatud seisukohad? Ei ole, nad kõik esinevad kui individuaalsed kitsa valdkonna eksperdid.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.