Mart Kalm: mis riskifonde luuakse kapsalehe dieedi ja ksenofoobia abil?
Samal ajal kui ingliskeelsed ülikoolid riisuvad ajude poolest koore kogu maailmast, peame meie leppima eestikeelse maailmaga, kust ka säravamad kipuvad otse lääne ülikoolidesse, kirjutab Eesti Kunstiakadeemia rektor, akadeemik Mart Kalm.
On tõsi, et ülikoolide ja ettevõtjate koostöö peaks Eestis oluliselt tõhusam olema. Olukorras, kus kõrgharidus on haridus- ja teadusministeeriumi jagatava tegevustoetuse kaudu määratud kapsalehe dieedile ja rahvusvahelist koostööd kägistab siseministeeriumi ksenofoobia ning valitsuskoalitsiooni kuuluva EKRE suureliselt lubatud 2% teadusrahastust ei paista kuskilt, on vast liiast eeldada ülikoolidelt ettevõtluse järeleaitamiseks fondide moodustamist.
Kuni Eestis on riigipoolne tellimus teadusele üldpildis nõrk ja erasektori jaoks on allhanketeadus mobiilsem kui riigipoolne tellimus süsteemina, seni sõltubki meie ülikoolikorraldus investeerimispoliitikas majast väljapoole pigemini juhusest kui mingist pikemaks ajaks kokku lepitud sihist, kirjutab kirjandusteadlane, endine minister Peeter Olesk.
Tartu Ülikool plaanib hakata võtma osalusi loodavates ettevõtetes, neid hallata ning kaasata investoreid ja riskikapitali, peamiseks panuseks intellektuaalomand, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser vastuses Äripäevas ilmunud kolme mehe ettepanekule teha Eesti ülikoolidest riskiinvestorid.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.