See ei ole paranoia, kui me hindame Bideni-Trumpi duelli tulemusi oma julgeoleku keskselt, kirjutab kolumnist Hannes Rumm.
- Hannes Rumm. Foto: Andras Kralla
Kui ma töötaksin Äripäevas konverentside korraldajana, siis publiku käima tõmbamiseks alustaksin lähinädalatel toimuvaid ehituse, turunduse ja tööstuse konverentse küsimusega osalejatele: kui teil on ainult kaks valikut, siis kas te valiks töö Joe Bideni või Donald Trumpi juhitud firmas? Ja Äripäeva koostatud Rikaste TOPi kuuluvatelt ettevõtjatelt küsiksin võimaluse korral, kas nad palkaks oma ettevõtet juhtima Bideni või Trumpi?
Seotud lood
Kõik Donald Trumpi toetajad ei ole moraalitud ega ekstremistid, vaid tavalised inimesed tavaliste rõõmude ja muredega – vaid seda mõistes õnnestub ehk Ameerika ühiskonda lappida, kuigi see saab olema raske, kirjutab USAs elav Äripäeva kaasautor Fredy-Edwin Esse.
2024. aasta USA valimised on need, kus tuleb esile uue Ameerika nägu - nii vabariiklaste kui demokraatide seas astub siis esile uus põlvkond, kirjutab Eestis elav ameeriklane, EBSi meediakorralduse doktorant Scott Abel.
Igale mõjule on olemas vastumõju, näiteks võis Black Lives Matter anda lisahääli hoopis Donald Trumpile, tuues hääletama ka need inimesed, kellele muidu praeguse presidendi käitumine ei istu, rääkis endine diplomaat ja raadioajakirjank Harri Tiido Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Nädalat kokku võtvas saates “Äripäev eetris” leidsid ajakirjanikud Priit Pokk, Kaspar Allik ja Pille Ivask, et lähinädalad saavad olema üksjagu ootusärevad, sest selgusetu on USA presidendivalimiste saatus, samuti on koroonaolukord muutumas üha pingelisemaks.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.