Roheenergiatootja Enefit Greeni minek börsile tekitab paljudes kindlasti rõõmu, aga küsimused tekivad juba prospekti esimestest ridadest, kirjutab Äripäeva venekeelse sõsarlehe Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
- Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green alustas aktsiate avaliku pakkumisega 5. oktoobril. Foto: Andras Kralla
Mind isiklikult üllatas kõigepealt kiirus, millega see kõik juhtus. Poolteist nädalat tagasi teatas Enefit Greeni juhtkond, et plaanib IPOt. Ja nüüd on avaldatud plaan, kus on kirjas, et aktsiaid saab märkida kuni 14. oktoobrini. Ma mäletan, kuidas Tallinna Sadam 2018. aastal börsile sisenes – kõik oli tehtud selleks, et aktsiast saaks tõepoolest rahvaaktsia. Coop Pank tegi 2019. aastal jaeinvestorite ligimeelitamisel läbi uskumatu töö, tänu millele osalesid emissioonis isegi need, kes polnud kunagi investeerinud. Ja nüüd on siin kauaoodatud Enefit Greeni emissioon, mis on kuidagi „kortsus“. Misjaoks selline kiirustamine ja sebimine?
Seotud lood
Tänavu sügisel pea igapäevaseks saanud uudised sellest, et Tallinna börsile tuleb uus ettevõte, tekitab uutes investorites küsimuse – kuidas uute aktsiate märkimisel osalemine ikkagi käib? Siit väike spikker praktiliste sammudega, kuidas väikeaktsionär eraisikuna saab kõikide börsile tulevate ettevõtete aktsiaid märkida.
Börs on kuum, sest korraga saab mitme ettevõtte aktsiaid kas esimest korda või siis juurde märkida. Mis viib ettevõtted börsilt raha kaasama ja miks ka järgmised kuud tulevad börsil enneolematud, nii et Tallinna börsi juht Kaarel Ots soovitab raha valmis panna, sellele otsis vastuseid seekordne Äripäeva raadio saade „Kuum tool“.
Eesti Energia ja Enefit Greeni juhtivad töötajad ning nõukogu liikmed on aktiivselt Enefit Greeni aktsiapakkumises osalenud, suuremad investeeringud ulatuvad ligi 50 000 euroni.
"Isegi hinnavahemiku ülemises otsas on kordajate baasil see aktsia päris mõistlikult hinnastatud," ütles investeerimispankur Henrik Igasta.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.