Elo Tamm: LNG asjus tuleks erasektorit riigikapitalismile eelistada
Erasektori investeeringud vajavad kindlust, et riigi otsus loobuda Vene gaasist jääb püsima. Riigikapitali investeeringute toetamine oleks kallim ning järjekordne löök erakapitali arengule, kirjutab advokaadibüroo Cobalt partner Elo Tamm.
Advokaadibüroo Cobalt partner, vandeadvokaat Elo Tamm Foto: Advokaadibüroo COBALT
Valitsus tegi käesoleva kuu alguses põhimõttelise otsuse loobuda Vene gaasi ostmisest veel sel aastal. Vene gaasist loobumise eeldus on LNG vastuvõtuvõimekuse kindlustamine läbi LNG taasgaasistamise ujuvlaeva prahtimise või omandamise ning LNG ostulepingute sõlmimise. Taristu rajamisele pretendeerivad praegu nii avalik sektor läbi Eleringi, kui ka erasektor läbi Alexela ja Infortari. Seisame valiku ees, kas luua erasektorile võimalused LNG-investeeringute tegemiseks või toetada riigikapitalismi.
Jutt läbirääkimistest Soome ja Lätiga, et rajada regionaalne LNG terminal, on nagu lõputu küünlapäev, kirjutab kommunikatsioonibüroo Powerhouse konsultant, endine majandusajakirjanik Andres Reimer.
Maailmarekordilise ehitustempoga Paldiskisse veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuvõimekuse arendavad Alexela ja Infortar peavad projekti suurimaks riskiks poliitilist otsust, et Vene gaas muutub mõne aasta pärast jälle koššeriks.
Eilsel kohtumisel leppis Läti koalitsioon kokku, et riik peaks arendama oma LNG-terminali, ütles peaminister Krišjanis Karinš pärast koosolekut toimunud infotunnis.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.