Maksuarutelud keevad nii kuumas katlas, et esmapilgul ei tundu mõistlik teemat laiendada. Teisalt ehk just seetõttu tasuks praegu tõsta lauale erisoodustusmaksu kaotamise teema. Riigil pole sellest midagi kaotada, ettevõtjatel ja töötajatel on aga palju võita, kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.
- Heigo Kaldra. Foto: Meeli Küttim
Maksustada tuleks seda, mille olemasolu soovime ühiskonnas näha vähem, näiteks looduse saastamist, ebamõistlikku tarbimist, ebatervislikke eluviise, ummikuid, suure keskkonnajalajäljega tooteid, teises maailma otsas lapstööjõu poolt toodetud odavtooteid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Pikk plaan" näib olevat Euroopast vanade diiselautode sissevedu.
Automaksu taga paistavad pigem rahanumbrid kui rohepööre – plaan tervikuna on suur viga, kirjutab Bassadone Balticu tegevjuht Erkki Ots.
Kuidas tõmmata piir erisoodustusmaksuga skeemitamistele, selles erakodadel ühtset arusaama ei ole: kui Parempoolsed ütlevad, et erisoodustusmaksu aeg on ümber ja see tuleks sootuks kaotada, siis Reformierakond leiab, et muutuma peab skeemitajate käitumine, mitte süsteem. Oma nägemus on ka sotsidel ja Eesti 200-l.
Bardakk erisoodustusmaksuga, mille tasumisest nihverdavad kõrvale mitte üksnes väga paljud ettevõtted, vaid ka riigiasutused, tuleb likvideerida. Ministeeriumi näpuga restoranipidajate poole näitav suhtumine on täiesti pahupidine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restorani- ja hotellipidajad ütlevad kui ühest suust: pea kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja ministeeriumid, kes oma töötajaid kuhugi sööma viivad, lasevad arveid kirjutada millegi muu kui toidu peale.
Eesti tööportaale külastati 2024. aastal enam kui 35 miljonit korda. Pooled külastustest tehti CVKeskus.ee tööportaali, millele järgnesid Töötukassa (20% külastustest) ja CV-Online (16% külastustest), näitab veebianalüütika ettevõtte Similarweb värske statistika.