Rohevagunit vedamata ei suudaks me tänase maailmakorra ja rikkusega toime tulla kõikidest keskkonnakahjudest tulenevate tagajärgedega, kirjutab ringmajanduse ekspert Kadi Kenk.
Täna 14aastane ja juba kahe aasta pärast kohalikel valimistel valida saav noor seisab silmitsi tõsiasjaga, et maakeral on talle järele jäänud vaid viimane törts materjale, millele on ehitatud meie majandus. Vask, tsink ja plii on vaid mõned näited, ilma milleta ei oleks meil tänast tehnoloogilist arengut ega mugavusi.
Alanud aasta on määrava tähtsusega tarneahelatega seotud kliimaandmete avalikustamise ja süsinikumaksu seisukohast, samas kui rünnakud ESG-kriteeriumide vastu võtavad uut kuju.
Paljudele ettevõtjatele tundub, et kui firma pole börsil noteeritud või kivisöega kontoris katelt ei küta, siis kestlikkuse ehk ESG teemad neid ei puuduta. Tegelikult tuleks nendega juba praegu tegelema hakata, kirjutab Äripäeva koolitusäri juht Marianne Lõhmus.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kui oled kaelani soos nagu Eesti majandus, ei tohi pead norgu lasta – nii võib täitsa ära uppuda. Pigem tuleb pilk pöörata tähtede poole ja unistada. Mis oleks, kui järgmine eestlaste algatus ÜRO ametlikus kalendris on kosmosekoristuspäev, kirjutab Mikk Vainik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.