Olesja Lagašina: liiga kiire riigisektori palkade tõstmine ajab hamba verele
Õpetajate streigil ei ole kindlat majanduslikku alust, see on suuresti poliitilise manipuleerimise ja liigsete lubaduste tulemus, kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina.
"Erasektor, erinevalt avalikust sektorist, mõistab, kuidas raha teenitakse, ning vaadab ametiühingu ja ministeeriumi vägikaikavedu hämminguga," kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina. Foto: Andras Kralla
Aasta tagasi jõustus valitsuse määrus, millega kehtestati põhikooli täistööajaga õpetaja miinimumpalgaks 1749 eurot varasema 1412 euro asemel. 23,8protsendilise palgatõusu eesmärk oli tasakaalustada inflatsiooni mõju ja motiveerida potentsiaalseid õpetajaid siduma oma elu haridusvaldkonnaga.
Õpetajate streigi puhul tuleks senisest rohkem rääkida palgajutu kõrvale sellest, et kui me hariduses süsteemseid probleeme ära ei lahenda, siis tuleb plakatid mõne aasta pärast keldrist või voodi alt jälle välja võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.