Peeter Tammistu: meie GPS on vale, sätime selle õigeks

GPS on mugav vidin õige tee leidmiseks. Jamaks läheb, kui GPS on valesti seadistatud ja seda ei hoomata. SKP prognoos on kui majanduslik GPS. Ups, alganud aastaks on meil kaks erinevat GPSi: riigieelarve ja Eesti Panga majandusprognoos. Kumma järgi sõita?

"Tundsin ahastust ja muret, et inimestel oli maailmast nii vale arvamus. Kui kasutate oma auto GPSi, on oluline, et see lähtuks õigetest andmetest. Te ei usaldaks seda, kui see juhendaks teid, aluseks hoopis mingi teise linna kaart, mitte selle oma, milles te asute, sest teaksite, et jõuate valesse kohta.

Kuidas siis saavad ja poliitikud lahendada globaalseid probleeme, kui nad tegutsevad valede faktide alusel? Kuidas saavad ärimehed langetada oma organisatsioonide seisukohalt mõistlikke otsuseid, kui nende maailmapilt on peapeale pööratud?" (Hans Rosling "Faktitäius")

Hea küsimus. Mida näitab meie GPS? Rahandusministeerium prognoosib 2024. aasta majanduskasvuks 2,7%, mille alusel koostati ka riigieelarve. EP prognoosib, et ees ootab jätkuv majanduslangus. Vale GPS järgi – põrutame kraavi?

Tegelikult on meie GPSidega kehvasti, ka EP prognoos on kõiki tegureid arvestades liiga optimistlik. Viimase prognoosi järgi kujuneb „Eesti majanduslangus seni arvatust pikemaks“ – hillitsetud pahaendelisus. Arvatavasti veel pikemaks ja sügavamaks, kui arvestada lisanduvate kulude kumulatiivselt mõju.

Meie majandusstruktuuri (ja tsementeeritud administreerimist) arvestades peame valmistuma umbes 10% majanduslanguseks (heal juhul). Selle stsenaariumi teostumisel on institutsioonide SKP prognoos mitte ainult vigane linnakaart, vaid hoopis teise linna kaart.

2023. aasta “pehme langus” on toimunud ainuüksi seepärast, et tänu ettevõtjate pingutusele töökohad säilusid. Oldi ooteseisundis. Loodeti. Nüüd… Kriisiajad on kulutanud ära äride varud ja investeerimispuhvrid, kuid maksutõusud (kõik justkui paariprotsendilised) viivad majanduse kogumis süvalangusse.

John Casti „X-sündmused“ näitlikustab, et 90 kg mehe kehas on umbes 70% (63 kg) vett. Kaotades kas või 10–15% vett, ütlevad elundid üles. „Selleks pole vaja süsteemis kaotada kogu vett. Piisab väikesest protsendist. Sama kehtib nüüdisaegses ühiskonnas.“

Õnneks läheb osal hästi, kuid „see läheb üle“, on nagu kroolimine – hingad ja tõmbad, hingad ja… Siis osa enam ei hinga.

Protsent-paar maksutõusu siin-seal ning meie tooted muutuvad püsivalt konkuretntsivõimetuks sihtturgudel. Probleem on selles, et meie sihtturud ise on hädas ja kuna meie majandus on “paisupaagi majandus”, siis halbadel aegadel, kui iga vähegi mõistlik poliitikainimene ja ärijuht püüab säilitada tootmist (ja hääli) koduturul, jääme meie kuivale.

Pole esimene kord – eksport langeb, töötus tõuseb. Lisakulud maksutõusudest, sõja-, põgenike- ja kaitsekulud kumuleeruvad ja settivad meie toodete hindadesse. 2024 tuleb raske aasta. Tuleb vale GPSi aasta.

Nagu reklaam ütleb: “See pole veel kõik!”, sest ka energeetiline ja liikuvus-GPS on illusoorselt seadistatud. Selle energiavaruga jääme ralli kaotajaks. Samal ajal kui tuumaelekter meile ei sobi ja fossiile püütakse kokku jooksutada, siis energiavajadus kasvab. Raudpolt. Reaalselt. Dramaatiliselt.

Primitiiv-vulgaarselt arvestades peaks 5–10 aasta jooksul meie elektrienergiavajadus kasvama vähemalt 3 korda! Kuidas nii? Elementaarne. Rohepöörises on poliitturg kõik kaardid pannud elektrienergiale: elektrirongid, elektribussid, elektriautod, isegi elektrilaevad, vaevumata mõtlema, kustkohalt energia tuleb.

Oeh, ja kui 5G käima läheb (mis tähendab, et peaaegu kõike käitatakse elektriga), siis kasvab elektivajadus umbes viiekordseks.

Meie GPS on vale. Peale selle ei tee me vahet taastuvenergia ja süsinikuneutraalsuse vahel. „Süsivesikud kraamis, mida põletame, koosnevad vesinikust ja süsinikust, mis vabastavad hapnikuga ühinedes energiat, moodustades H₂O ja CO₂. Vanimad süsinikkütuse, kuiva puidu süttivate süsinikuaatoite ja vesinikuaatomite suhe on umbes 10:1. Söel 2:1, naftakütusel 1:2, maagaasil 1:4." (Steven Pinker, „Valgustusajastu tänapäeval“)

Puidu põletamine katlamajades on saastamine. Milline peab olema õige GPS? Hea küsimus. Praegu ei saa me hakkama isegi liinikordioride puhastamisegagi, siis kuidas kordistada lähenevat elektivajadust? Oleme energeetiline ühiskond. Pole elektrit, pole arengut. Tuleb vale GPSi aasta.

Ka riigikogu GPS on paigast ära, õigemini on seal kaks GPSi-seadistust ja seda ei ole olnud võimalik kokku sobitada. Ei saa ju Tallinna ja Tartu GPSi kokkulepe olla… Türi GPS? Või saab? Maailma targad ruttavad muudatusi ära kasutama, meie hangusime. Tuleb vale GPSi aasta.

Mida peaks tegema? Riiki rekombineerima muidugi! Riigireformi poliitturg teha ei taha. Mugavus? Oskamatus? Väites, et ametnike arvu vähendamine annab “väga vähe kokkuhoidu”, pole muutuste mõttest aru saadud. Tegemist ei ole ametnike koondamisega, vaid kumulatiivse protsessiga, mis vabastab raha, aega, kõrgtasemega valdkonnaspetsialiste ja loovust. Tegemist on uue teenindussektoriga, mitte karistusüksusega. Just see, mida vajame.

Majanduslik GPS õigeks!