Selle asemel, et internetti kommentaare kirjutades aega kulutada, teeme oma lastest miljonärid, kirjutab Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
- Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas. Foto: Jake Farra
Hästi kasutatud aeg on nagu haritud põld, mis annab rohkem saaki, kui kõrgeima boniteediga väli, mille on vallutanud nõgesed ja ohakad. Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ning muretseme pidevalt selle pärast, mida meil pole. Me kurdame aja nappuse üle, aga käitume nii, justkui oleks seda lõputult. Enamik inimesi on huvitatud vaid aja veetmisest ning vähesed omavad annet ning tahet aega väärtustada.
Säästud on Eestis väga ebaühtlaselt jaotunud ning suurenenud on inimeste hulk, kes elavad palgapäevast palgapäevani. Vaesuse suurim häda seisneb selles, et ta võtab ära kogu sinu aja. Ta tekitab stressi, sunnib tegelema asjadega, mis sulle ei meeldi, lõhub perekondi ja hävitab tervist.
Vaesus tekitab kadedust ja ajab sind kommentaariumisse kirjutama, et kõik kopteriga eputavad vanamehed võiks kontrollida oma hormoonitalitlust. Korraks hakkab parem, aga vanaduses raha ikka ei ole. Ometi on sellele vastikule probleemile lahendus olemas – nutikas finantsplaneerimine, mille keskmes on liitintress!
Tark elab dividendidest
Warren Buffett ei saanud miljardäriks lotovõidu abil.
Charlie Mungerile ei kukkunud pärandus sülle. Nad ei raisanud oma päevi internetis kommenteerimisele, vaid panid inimese kõige väärtuslikuma ressursi – aja – enda kasuks tööle.
Eesti soodsaimad teise ja kolmanda samba väljamaksete skeemid on seotud fondipensioniga, kus tulumaksu ei tule maksta, aga otsast hakatakse kogutud kapitali ära sööma ja mingil hetkel saab raha otsa. Kindlustusega sõlmitud annuiteetgraafik ei ole kallite tasude tõttu investorisõbralik ning sobib vaid neile, kes väga kaua elavad. Puudu on võimalus suunata pensionipõlveks kogutud kapital stabiilset rahavoogu pakkuvatesse instrumentidesse.
Samas on olemas dividendiaristokraadid – ettevõtted, kes on vähemalt veerand sajandit pisut enam kui inflatsiooni võrra suutnud igal aastal dividende kasvatada, neil on stabiilne ärimudel ning tugev rahavoog. Dividendiaristokraatide portfelli puhul saab pensionär elada dividendidest ning ta ei pea muretsema raha ostujõu languse pärast.
Miljonieurone portfell võimaldab hajutatult dividendiaristokraatide aktsiatesse investeerides teenida kuus 3000 eurot dividende, mis ületab tänast keskmist pensionit pea neli korda. Hoides kogutud kapitali alles ning elades ise dividendidest, kasvavad järgmise põlvkonna kuised rahavood targa finantskäitumise korral veel suuremaks. Riikliku pensionikassa tervis paraneb ja rohkem raha saab suunata meditsiinile.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
Uus pensioni kogumise skeem
Tänase pensionisüsteemi suurim miinus seisneb selles, et sageli jõutakse pensioniks raha koguma hakata alles siis, kui pea veerand sajandit on sünnist möödunud. Me teame liitintressi plusse, aga lihtsalt ei pane seda enda heaks tööle. S&P 500 indeksi viimase 50 aasta keskmine aastatootlus on olnud 8,15%.
Olles arvutustes konservatiivsem, siis 25aastane inimene peab 40 aasta jooksul miljoni euro kogumiseks investeerima 7,1% keskmise aastatootluse korral 371 eurot kuus. Ilmselgelt pole see valdavale osale inimestest teostatav ülesanne. Hakates aga pensionit koguma kohe lapse sündides, tuleb investeerimiseks leida 60 eurot kuus.
See on kõigest kaks eurot päevas, et minna pingevabalt pensionile miljonieurose portfelliga! Tundub ahvatlev? Kahtlemata. 1000eurose brutopalga puhul investeeritakse teises sambas investori raha 60 eurot kuus ehk täpselt eesmärgi saavutamiseks vajaminevad kaks eurot päevas. Kõrgema palgaga inimesed saavutavad soovitud tulemuse varem. Raha ostujõu säilitamiseks peavad maksed igal aastal inflatsiooni võrra kasvama.
Võrrandi viimane osa on leida lahendus investeeringute finantseerimiseks lapse sünnist kuni tema tööturule suundumiseni. Kaardimaksete ümardamisega teenib keskmine klient Swedbanki Rahakoguja kontole ligi 20 eurot kuus. Piiks-piiks ja raha säästetud!
Keskklassi kahelapselise perekonna puhul piisab, kui lisaks Rahakoguja maksete ümardamisele investeerib kumbki lapsevanem kolmandasse sambasse 200 eurot kuus. Tagastatava tulumaksu 480 eurot lapse kohta saab suunata tema pensionikontole. Antud nipiga saab nutikalt investeerida samaaegselt nii enda kui lapse tuleviku kindlustamiseks.
Kolmandast sambast loobumisel tuleb sõlmida Rahakogujale 10eurone püsikorraldus nädalas ning suunata see koos kaardimaksete ümardamisega kogutud rahaga S&P 500 indeksisse ning ühe lapse pensionipõlv on kindlustatud. Kolme ja enama lapsega perede puhul tasub otsida täiendavaid võimalusi nende osaliseks finantseerimiseks tööandjate või riigi poolt.
Pensioniks raha kogumisel on oluline mõista, et mis on võimatu 30 aasta jooksul, võib 65 aasta jooksul olla lausa vältimatu. Osaledes selles vabatahtlikus pensioni kogumise skeemis ka kaks korda väiksemate summadega, elavad teie lapsed ikka kaks korda paremini kui tänased pensionärid! Investeerimisega alustamiseks ei ole paremaid ega halvemaid aegu.
Oluline on võimalikult vara pihta hakata, et liitintress jõuaks oma tööd kauem teha. Peame olema nutikad ning aja enda kasuks tööle panema.
-----------
Autor on Eduka Eesti konkursi kahekordne võitja.
Seotud lood
Eestis on tõenäoliselt ühed Euroopa suurimad fosfaatkivimi varud, mida saaks edukalt kasutada üha kiiremini arenevas akutehnoloogias, kirjutab geoloog Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Algatame Eestis ajaloolise ajahäki ja asutame ajapanga, kirjutab kommunikatsiooniekspert Põim Kama arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti on kestnud kuu aega ning seni on esitatud 11 arvamustööd. Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe tõdes, et lugude teemad ei ole piiritletud ning kujutlusvõime võib jõuda ka kosmosesse.
Konkurentsiamet võiks kinnitada energiale kindla, mõõdukat kasumit võimaldav hinna, mis arvestaks selle sisse kõik komponendid, kirjutab Toivo Tomingas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.