René Laane: Eesti arengu alustala on tervis!

Eesti kalleim vara on Eesti inimeste tervis. Me ei peaks iseloomustama rikkust SKP, riigieelarve suuruse, ettevõtete kasumi, elanike haridustaseme ega oskuste järgi, vaid hoopis rahva tervisliku seisundi järgi. Tervis on absoluutselt kõige alus.

Ei juhi me riiki ega ettevõtet, ei panusta perekonda, kogukonda ega iseendasse, kui tervist pole. Me keskendume riigi arengust rääkides eelkõige majandusele, strateegiatele ja innovaatilistele lahendustele, mis kõik on muidugi olulised, kuid siiski tundub kõige tähtsam – inimeste tervis – olevat tagaplaanile jäetud.

Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 on küll seatud eesmärgiks, et tervena elada jäänud aastate arv kasvaks kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed saaksid nautida pikemalt kvaliteetset elu, kuid üksi eesmärkidest pole abi. Isegi kui strateegiad on paigas ja astutakse samme, siis tundub, et need on liiga väikesed ja nendest ei piisa. Tuleb rohkem teha, sest just rahva tervis on vundament, millele rajame oma riigi tuleviku.

Eesti inimeste peamiseks surma põhjuseks on juba aastaid südame-veresoonkonna haigused ning nendesse haigestumise suureks riskiteguriks on ülekaal ja rasvumine – paraku on need meil pidevas tõusutrendis.

Ülekaalulisus on üheks peamiseks rahvatervise probleemiks üle maailma, kuid Eesti number on isegi üle Euroopa keskmise – Eurostati uuringu järgi on 57% meie riigi täiskasvanud elanikest ülekaalulised või rasvunud. Südame-veresoonkonna haigused pole muidugi ainsad, mis ülekaaluga kaasas käivad. Lisaks on ka muid haigusi, kannatab ka vaimne tervis.

Ülekaal ja rasvumine võivad olla tingitud geneetilisest või ainevahetuslikust häirest, kuid peamiselt on nende põhjuseks siiski vähene füüsiline aktiivsus ja ebatervislik toitumine. Ülekaaluga võideldes on kõige olulisem tähelepanu pöörata just toitumisele, sest see on selles võrrandis kõige olulisem kordaja. Ükski trenn ei päästa, kui toiduvalikuid ei muudeta.

Kantar Emori uuringust valminud dokumendis „Toitumisnõustamise lõimimine Eesti esmatasandi tervishoiusüsteemi“ on välja toodud, et 42% elanikest on väljendanud vajadust täpsemate toitumisalaste juhiste või toitumisalaste sekkumiste järele.

Lisaks leidis 25% alaealiste laste vanematest, et nende lapsed vajavad toitumisalaseid juhiseid või nõustamist. Kahjuks on nii, et ülekaal ja rasvumine ei puuduta meil mitte ainult täiskasvanuid, vaid probleem on väga suur ja aina süvenev ka laste seas. Kuna lapsed on meie tulevik, on taas oluline tõsiselt tegeleda efektiivsete lahenduste leidmisega.

Inimestel oleks hea meel, kui toitumisnõustamise teenust oleks võimalik saada perearstikeskusest ning kõige enam oodatakse lisaks soovitustele konkreetseid juhiseid, nagu personaalne menüü ja retseptid. Seega vaid ennetustööst ja Tervise Arengu Instituudi kampaaniatest kahjuks ei piisa. Neid on loomulikult ka vaja, kuid tuleb teha veel rohkem.

Ka perearstid ja pereõed näevad toitumisalaste sekkumiste järele suurt vajadust, sest leitakse, et inimeste teadmised tervist toetavast toitumisest on väga madalad. Muret teeb aga nõustajate kõikiv tase ning teenuse maksumus.

Kuna ülekaal kimbutab enam kui poolt Eesti elanikkonnast, siis isegi kui toitumisnõustamise teenus oleks täies mahus tervisekassa rahastatav, ei jaguks meil lihtsalt inimressurssi – pole nii palju tõenduspõhisusele tuginevaid spetsialiste, kui palju on abivajajaid. Kuid mis oleks siis lahendus?

Lahendusena võiks näha kõikidele inimestele tasuta kättesaadavat tõenduspõhistele seisukohtadele ülesehitatud toitumisprogrammi, mille puhul võiks teha koostööd erasektoriga. Programm peaks tänasel digiajastul olema kättesaadav mobiilse rakendusena ning suunatud nii inimeste harimisele ja teadlikkuse tõstmisele kui ka pakkuma seda, mida oodatakse – konkreetset menüüd ja retsepte.

Võtmetegur peaks olema kasutusmugavus, sest meil on olemas kõigile kättesaadav toitumisprogramm Nutridata, kuid kahjuks tundub see liialt keeruline, piiratud võimalustega ja mitte piisavalt atraktiivne, et võitlusel ülekaalulisusega abiks olla. Lisaks ootavad inimesed toetust, mis peaks samuti olema programmi osaks.

Meil on erasektoris mitmeid taolisi teenusepakkujaid, kuid murekohaks on usaldusväärsus ning maksumus. Seega oleks oluline pakkuda inimestele riiklikult tunnustatud ja tasuta kättesaadavat tööriista. See annaks kõigile võrdsed võimalused võidelda oma tervise eest ja aitaks vähendada ka soost, piirkondadest ja haridustasemest tulenevat ebavõrdust tervises, mis on ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 üheks eesmärgiks.

Kui tahame, et Eesti areng oleks jätkusuutlik, peame panustama inimeste tervise ehk vundamendi tugevdamisse ning mitte laskma sel edasi laguneda. Eesti arengu alustala on Eesti inimeste tervis!