Kristjan Pruul: viie rikkama riigi sekka – praeguse kõrval oli see lubadus morsipidu

Eestil on jälle suur plaan. Majandusminister Tiit Riisalol on plaane hulgim, aga üks on tõesti silmatorkav. Kümne aastaga majandus kaks korda suuremaks kõlab kahtlemata uhkelt ja keegi ei saa enam ette heita, et valitsuses kärpekääride kõrval mitte keegi majanduse käekäigule ei rõhu.

Lihtne liitintressi arvutus näitab, et 100protsendise majanduskasvu saavutamiseks 10 aastaga peab majandus iga aasta kasvama 7 protsenti. Seitse. Juba tänavu peab kasvama, muidu jääme plaanist maha.

Hiina näiteks sooviks kasvada 6 protsenti, kuigi praegu jäävad nemadki oma plaanist natuke maha. Neil mõned eelised on: kõvasti rohkem inimesi, rohkem maavarasid – küll mitte väärtuslikke fossiilkütuseid, aga rohepöördeks vajalikke muldmetalle –, suurem mõju rahvusvahelisel areenil ja ei mingeid tüütuid demokraatlikke takistusi. Ja SKP inimese kohta kaks korda väiksem kui Eestis.

Kahjuks ütleb majanduskeskkond, et Eesti kasv tänavu on hoopis 0,5 protsendiga kängumas ja hiljem on oodata 3protsendilist tõusu. Mis on ka selline enam-vähem normaalne majanduskasv, kui keskpanka uskuda. Väga palju kiirem kasv ja inflatsioon on tagasi, ülekuumenemine algab ja oleme tagasi selles tsükli otsas, kus ilmtingimata olla ei tahaks.

Mõtlema peab muidugi suurelt, aga praegu on sõnad suuremad kui mõte. Ansipi „Viie rikkama riigi sekka“ on selle kõrval morsipidu.

„Kasvatame majandust kaks korda“ tähendab, et kasvame nagu Hiina ja Saksamaast mööda. Mitte et Saksamaal praegu liiga hästi läheks: euroala ettevõtete aktiivsus näitas veebruaris viimase kaheksa kuu parimat tulemust, kuigi Saksamaal olukord halvenes.

Et ministrile mitte liiga teha, siis ülehelikiirusel majandusplaaniga on kaasas ka briif sammudest, mida oleks vaja teha. Sel on tuttav sisu. Töötajaid oleks vaja ja hästi harituid; eksport võiks olla suurem, välisinvesteeringuid niisamuti ja seadusi peaks tegema hästi nutikalt. Tore.

Iseasi, kas eesmärgid vajavad uut plaani. Kui kõik sarnased kehtivad arengukavad välja trükkida, saaks ministri laud tuugalt paberit täis.

Siinkohal meenub üks hoopis teise tarkade klubi koostatud paber. Arenguseire keskuse palvel uurisid ka Tartu ülikooli majandusteadlased, kas Eesti majandust saaks kuidagi turgutada.

„Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse.“ Praegune praktika olla hoopis selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ja kui midagi ei muutu, siis korratakse. Nad toovad näiteks teadus- ja arendusinvesteeringute suurendamise 3 protsendini SKPst – kogu aeg räägitakse, aga strateegilist juhtimist jääb vajaka ja tulemused tulemata.

Olgem ausad, majandusnäitajad on kõik pigem tsükli alumises servas ja kui nüüd peaks graafikud võtma otsa ülespoole, siis niisama seisvaid ressursse võiks saada kasutusele võtta ja majanduskasv võiks osutuda tõesti tempokaks.

Oluline sisend majanduskasvu on sisetarbimine ja see on tõesti nõrk. Teisalt on tarbimises näha esimesi märke taastumisest, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eesti majandust on tugevalt mõjutanud eratarbimise vähenemine, mille taga on nõrgenenud ostujõud, toonitab Mertsina.

Lähiriikidega võrreldes on Eesti majapidamiste kindlustunne paraku kõige halvem, ütleb ökonomist. Leedus, Lätis ja Rootsis kindlustunne eelmisel aastal paranes, Soomes jäi suuresti samaks, kuid Eestis halvenes.

Ehitussektor on eelmisel nädalal avaldatud statistika järgi kukkunud 2017. aasta tasemele. Olukorda halvendavad jätkuvalt ehituskulude kasv, intressitõus ja tarbija kindlustunde vähenemine.

Eestis kukkus ehitusmaht eelmisel aastal 7 protsenti, aga välismaal hoopis kasvas pea viiendiku võrra. Välismaine ehitus ei ole kuigi suur kogumahust, nii et üksikud ettevõtmised võivad seda statistikat mõjutada, aga ikkagi, viiendiku võrra, kuidas ometi?

Luminori analüütik Lenno Uusküla soovitas näiteks Läti poole vaadata: „Seal kinnisvaraturul jahtumist ei ole ning valitsus jätkab majanduse toetamist,“ märkis ta. See ei ole niisama jutt – Läti statistikaameti andmetel kasvas ehitusturg eelmine aasta 19 protsenti, viimases kvartalis isegi veerandi võrra. Ja valitsuse tellimused on selles tugevalt näha.

Merko, mis toimetab nii Lätis kui ka Leedus, aga Lätis eelmine aasta märkimisväärselt vähem, näeb jälle head olukorda Leedus. Seal on eluasemete hinnad hoopis tõusuteel, sest tarbijakindlus on taastunud positiivsele poolele, märgiti viimase kvartali aruandes.

Ka Leedus on avalikul sektoril oluline roll ehitusturu hoidmisel. Merko kinnitas aruandes, et vaatavad „positiivse hoiakuga jätkuvat ehitusmahtude tõusu Leedus, kus mitmed taastuvenergia rajatised ning militaarobjektid on liikunud kiirelt edasi ning pakuvad tööd paljudele ehitusettevõtetele“.

Mõttekoht ka neile, kes tahaksid Eestis näha tugevamat majanduskasvu.

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina märkis lähiriikide ehitusturu kohta, et veel esimesel kolmel kvartalil jäi Rootsi ehituse lisandväärtus püsivhindades ligikaudu eelmise aasta tasemele. Aga ega seal ilus seis näiteks uute ehituslubade väljastamisega ei ole.

Veebruaris käis Eestis ka Rootsi keskpanga president Erik Thedéen ja intervjuus Äripäevale tõdes ta, et neil sõltub eluasemeehitus veel rohkem keskpanga intressidest kui Eestis. Nimelt ehitatakse kõik majad ette ja paberil ja kui on tunne, et ehituse lõpuks võiks koduväärtus olla raskes intressiolukorras langenud, siis ei hakka keegi neid ehitusi tellima ka.

Teisisõnu: paraneda võiks selles Eestile olulises riigis midagi siis, kui intressid hakkavad langema, ja seda on tõstnud ikkagi keskpank. Millal siis? Selle koha peal jäi Thedéen pigem napisõnaliseks, aga Rootsi kommertspangad ennustavad, et maikuus on esimene langetus. Thedéeni hinnangul võib majanduskasv riigis alata siiski alles järgmisel aastal.

Aga millal Euroopa Keskpank intresse langetab? Mitte kuigi kaua aega tagasi arvati, et samuti juba kevadel. 12 kuu euribor näitab, et pigem mitte. Aasta algul oli see 3,5 protsenti, praegu üle 3,7 protsendi.

Ehk et vähemalt ühe tänavuse intressilangetuse suhtes on turud lootuse kaotanud.