Taavi Tammoja: Eesti majanduse taassünd läbi maksusoodustuste

Eestit on pikka aega tunnustatud edumeelse majanduspoliitika, sealhulgas ainulaadse ja sujuva maksusüsteemi poolest, ent vajadus üha leidlikumate finantsstrateegiate järele pole kuhugi kadunud. Riigil on maksude, toetuste ja rohkema bürokraatiaga jõukust rohkem ümber jagada, kuid maksusoodustused on ausamad ja läbipaistvamad vahendid majanduse stimuleerimiseks.

Selleks, et edendada eesmärgiks võetud teadmistepõhist majandusmudelit ning positsioneerida end edumeelse finantskeskusena, idufirmade kasvulavana, ettevõtete peakorterite eelistatud asukohana ning tippspetsialistidele atraktiivse sihtkohana, võiks Eesti maksusoodustuste osas võtta eeskuju võrreldavatest juhtivatest jurisdiktsioonidest nagu Iirimaa, Šveits, Singapur ja Suurbritannia.

Majandusblokaad Venemaaga on muutnud Eesti lääne majandusblokis ääremaaks. Seda enam on maksude alandamise strateegia vastuvõtmine muutunud hädavajalikuks, et vältida kapitali väljavoolu, meelitada välisinvesteeringuid ja stimuleerida vastupanuvõimet.

Pakun välja kaks võimaliku lahendust, kuidas Eesti saab tõsta riigieelarvet ilma traditsiooniliste maksutõusudeta, kasutades selle asemel strateegilist maksupoliitikat.

Kujutage ette isikut, kes muutub Eesti maksuresidendiks, säilitades samas maksuresidentsuse oma koduriigis. Nende välismaalt pärinev tulu – näiteks üüritulu, dividendid või palk – võib Eestis kuuluda topeltmaksustamisele. Eesti majandusliku külgetõmbavuse suurendamiseks on hädavajalik kehtestada uutele maksumaksjatele nende esimese kümne aasta jooksul eri maksurežiim, vältides nii välismaise tulu maksustamist.

See on ka periood, mil need isikud, näiteks Eestis ajutiselt leiba teenivad kõrge palgaga tippspetsialistid või ettevõtjad, panustaks jõudsalt sotsiaalmaksudega riigieelarvesse, samas pruukimata ise kunagi Eesti pensionile kvalifitseeruda. Alternatiivne lähenemine hõlmab rohkemate topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimist, mille arv ja ulatus on Eestis praegu piiratud ning mis on pikaldane protsess.

Sellised riigid nagu Ühendkuningriik, Iirimaa, Prantsusmaa, Hispaania, Küpros ja Malta on sarnaseid maksurežiime juba edukalt rakendanud. Selline maksupoliitika aitab positsioneerida Eestit ahvatleva sihtkohana globaalsetele talentidele ja maksusõbralikku keskkonda otsivatele ettevõtjatele.

Ülirikaste inimeste Eestisse meelitamiseks on elulise tähtsusega kehtestada aastane maksustamise ülempiir. Sarnased režiimid Šveitsis, Itaalias ja Kreekas on näidanud häid tulemusi.

Selliste isikute majandust elavdav mõju sihtriikidele ulatub tõenäoliselt investeeringust endast mitmekordistava efekti tõttu kaugemale. Kui sissevoolava kapitalina miljon eurot investeerida ettevõttesse, võib see aidata luua kohalikele ettevõtetele töökohti ja täiendavat nõudlust.

Kujutage ette seda mõju, kui Eestisse oleks meelitatud 30 000 niisugust isikut – otsene panus maksudena 3 miljardit eurot aastas riigieelarvesse, rääkimata kaudsest mõjust ja investeeringutest. Mõttekohana: Eesti võttis hiljuti vastu samas suurusjärgus Ukraina pagulasi.

Maksumuudatus sobib hästi kokku Eesti senise poliitikaga, vastandudes progressiivse maksustamise kontseptsioonile, mis tuleneb nõukogude ajast tuttavast marksistlikust ideoloogiast. Kõrge progresseeruv või astmeline tulumaks on teadupärast teine punkt Karl Marxi 1848. aastal kirja pandud kommunistlikust manifestist.

Ülempiiriga maksurežiim võiks tegelikult kehtida kõigile, et vältida jõukate väljavoolu. Siit oleks ainult samm edasi, sest juba täna kehtib Eestis maksuvabastus vähem teenivatele isikutele ning alates teatud summast kehtib kõigile ühtlase määraga maks.

Statistika põhjal vähem kui 1% Eesti maksuresidentidest teenib aastas vähemalt 100 000 ja 0,06% rohkem kui 500 000 eurot. Seega negatiivne mõju maksubaasile on vähetõenäoline.

Mida rohkem on Eestis jõukaid maksumaksjaid, seda suuremat maksuvabastust saaks lubada ka väiksema sissetulekutega inimestele. Selline lähenemine tagaks ausa, lihtsalt administreeritava ja väärtuse loomist stimuleeriva maksukeskkonna. Eesti võiks muuta elamisloa saamise kõrge sissetulekuga isikutele lihtsamaks, teadvustades, et juba praegu võib umbes 448 miljonit Euroopa Liidu kodanikku vabalt Eestisse kolida ilma igasuguste takistusteta.

Lisaks võiks kaaluda maksusoodustusi ka näiteks pensionäridele või teadlastele.

Eesti majanduse taassünni võimalus peitub soodsate maksupoliitikate kehtestamises, mis meelitavad ligi talente, suurendavad maksubaasi makse tõstmata ning muudavad riigi atraktiivseks sihtkohaks ülirikastele, ergutades nii investeeringuid ja soodustades majanduskasvu, luues ettevõtlust ja kapitali sissevoolu. See võib olla võimalus korrata oma moel Šveitsi edulugu, pürgides vaesest riigist Euroopa rikkama rahvaga riigini.