Mark Gerassimenko: klassikaline ettevõtete tulumaks saab olla ettevõtjasõbralik!

Eesti ja Läti on ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kus reinvesteeritud kasumit ei maksustata tulumaksuga. Tavaliselt peetakse sellise erandolukorra kaotamise toetajaid ettevõtluse suhtes vaenulikult meelestatuteks, kuid tegelikult on üks viis, kuidas korraga kehtestada klassikalise ettevõtete tulumaks kogu kasumile kui ka soodustada, mitte kägistada ettevõtlust kriisi ajal.

Kuidas oleks see küll võimalik? Kohe seletan, kuid alguses tooksin välja mõned mõtlemisainet pakkuvad andmed.

Arenenud tööstusriike ühendavasse majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuulub 38 riiki. Kui vaadata, kui suure osa kasumist peavad ettevõtted tegelikult tasuma maksudena riigile, siis selgub, et ettevõtete efektiivne keskmine tulumaksumäär Eestis oli OECD andmetel 2022. aastal 17 protsenti. Selle näitaja poolest jagame koos Lätiga 7.-8. kohta OECD-s. Lausa 30 OECD riigis on ettevõtete efektiivne tulumaksumäär kõrgem kui meil!

Lugeja võib seepeale väita, et Eesti ongi väga ettevõtjasõbralik riik ning ettevõtete tegelikku maksukoormust ei peakski tõstma. Kuid ettevõtete tulumaks on ainult üks maksudest, mida tuleb ühel äriühingul maksta. Ning just nende teiste näitajate poolest pole Eesti kuigi eesrindlik riik.

Selsamal 2022. aastal moodustas OECD andmetel Eestis töötaja palgatulule rakenduv maksukiil lausa 39 protsenti palgafondist! Selle näitaja poolest oleme 23. kohal OECD riikide seas – ainult 15 OECD riigis on maksukiil veelgi kõrgem. OECD-s keskmiselt on maksukiilu suuruseks 34,6 protsenti palgafondist.

Lühidalt kokku võttes: Eestis on madalad maksud kasumile, kuid töötaja palkamine – mis on iga suurema äriühingu üks esimestest sammudest – on rahvusvahelises võrdluses kallis.

Teistmoodi sõnastades maksustatakse Eestis kõrgelt alustavaid ettevõtteid ja ajutiselt raskustesse sattunud ettevõtteid. Maksualaselt kõige soodsam tegevusmuster ettevõtjale kriisiaegadel on koondada kõik töötajad, osta jaotamata kasumi eest mitu üürikorterit ning kolida Hispaaniasse pensionipõlve pidama!

Kindlasti saaks teha teistmoodi. Võiks vähendada maksukiilu suurust, muutes kriisi ajal töötajate hoidmise ja tegevuse jätkamise kõikidele ettevõtetele soodsamaks, langetades nii ühtlasi uute ettevõtete ees olevaid barjääre turule sisenemiseks.

Siinkohal saab jutt käia ennekõike sotsiaalmaksu langetamisest, mis moodustab suurima osa maksukiilust ja on tervikuna ettevõtja-poolne maks. Probleem on aga selles, et sotsiaalmaksust makstakse kinni riiklikud pensionid ning solidaarse tervishoiusüsteemi toimimise.

Sealjuures on iga ettevõtja huvides, et tema töötaja oleks terve, ning solidaarne tervishoiusüsteem aitab sellele üpriski soodsal viisil tugevalt kaasa. Peamiselt erakindlustusel põhinevad süsteemid on ühiskonnale reeglina veelgi kallimad.

Ehtsaks näiteks on USA. 2022. aastal kulutati USA-s ametlikel andmetel tervishoiule tervikuna lausa 17,3 protsenti SKP-st, samas kui ameeriklaste keskmine eluiga püsib sisuliselt samal tasemel kui puruvaese kommunistliku diktatuuri Kuuba kodanike oma.

Seega tuleks sotsiaalmaksu langetamisele leida katteallikas. Pakun lihtsa lahenduse: ühekorraga langetame sotsiaalmaksu ja kehtestame klassikalise ettevõtete tulumaksu!

Rahandusministeeriumi ametnikud saaksid kergesti hakkama arvutusega, mis vastaks küsimusele, milline peaks olema klassikalise ettevõtete tulumaksu suurus, et katta täies mahus sotsiaalmaksu langetamine ühe, kahe või viie protsendipunkti võrra.

Minu pakutava muudatuse järel ei muutuks ettevõtete üldine maksukoormus ega läheks raha tervishoiu- või pensionisüsteemist kaduma. Küll aga jaotuks maksukoormus ümber ettevõtete elu- ja äritsükli lõikes.

Jah, headel aegadel tuleks maksta teenitud kasumilt natuke rohkem makse, kuid samas langeks ettevõtete maksukoormus keerulistel aegadel. Lisaks asjaolule, et langeks töötajate hoidmise ja juurde palkamisega kaasnev kulu, on ilmselge, et kahjumis ettevõte tulumaksu maksma ei pea. Kahjumisse sattuvad ettevõtted aga enamasti kahel hetkel: kas sektorit või kogu majandust tabanud kriisi ajal, nagu praegugi, või oma tegevuse algusaastatel, kui äriidee teostamine pole veel jõudnud vilja kanda.

Eriti kasulik oleks selline meede praegusel ajal, kui töötuse määr Eestis tõuseb, mis viitab ettevõtete raskustele olemasolevate töötajate hoidmisel. Raskustele, mida võimendab OECD võrdluses kõrge maksukiil.

Seega kutsun üles korraga kehtestama ettevõtete tulumaksu, langetades sama summa võrra sotsiaalmaksu! Aitame ettevõtetel hoida töökohti ning värvata töötajaid tegevuse laiendamiseks juurde, riigieelarvest selleks sentigi ära võtmata ega sinna juurde andmata!