Valdek Laur: paneme tehisaru ühiskondlikke kitsaskohti lahendama

Oleme praegu sama murrangulisi võimalusi pakkuva hetke lävel, kui olime üheksakümnendatel. Kahtlemata muutsid digitaalne identiteet ja X-tee meie riigihalduse tõhusamaks ning avasid meie IT-ettevõtetele väga kõrgetasemelisi väravaid. Kuid see kõik oli aktuaalne juba päris ammu. Praegu on avanenud algoritmide ja tehisaru aken, mis võimaldab meie tiigril hüpata senisest märksa kaugemale.

On oluline mõista, et tehisarul on kaks peamist funktsiooni – mustrite leidmine ja töö automatiseerimine. Algoritmid pakuvad võimaluse kasvatada hüppeliselt tootlikkust ning seda ennekõike väikeettevõtluses. Tehisaru on asümmeetriline võrdsustaja. Arvestades, et valdav enamik Eesti ettevõtetest on nimelt väikeettevõtted, siis potentsiaal on meeletu.

Tehnoloogiasektoris tegutsev suurinvestor Cathie Wood ennustas, et tehisaruga seotud sektorite väärtus kasvab kuue aastaga 200 triljoni dollarini. Kuigi sellistesse ennustustesse tasub alati suhtuda mõõduka ettevaatlikkusega, on selge, et produktiivsuse kasv saab olema suur ning see paneb majanduse kasvama.

Paljud tööriistad on muidugi erasektoris juba kasutusel nii turunduses kui sise- ja väliskommunikatsioonis, aga ka programmeerimises ja tootearenduses. Samas tööstuse digitaliseerimises oleme Euroopa plaanis üsna maha jäänud. Suurtootmistes on jätkuvalt palju käsitööd, kaubanduses on on Exceli-põhine arvepidamine pigem tavapärane, isegi kaustikud ja mapid pole kuhugi kadunud.

Arenguhüppega kaasa minek peaks olema iga Eesti ettevõtte südameasi. Kui sul ei ole kas või digitaalset assistenti, siis oled ilmselt juba rongist maas.

Aga kuidas saaks riik seda võimalust ära kasutada? Kuidas panna see Eesti elanike ja kodanike heaks tööle?

Meie e-riigi hüüdlauseks on olnud, et IT-rakendused aitavad kodanikul kokku hoida aastas umbes ühe töönädala ning panustada SKTsse umbes 2% võrra. Julgen ennustada, et tehisaru abil saame neid näitajaid kordades tõsta.

Võtame näiteks toetused. Praegu on toetuste taotlemine ning ka hilisem aruandlus aeganõudev ja bürokraatlik protsess. Tegemist on aga tehisaru jaoks igati sobiva keskkonnaga. Kahtlemata on riiklikes IT-koridorides juba arendused töös, kuigi sellest on vähe kuulda.

Kujutagem ette, et maja renoveerimise või ettevõtte arendamiseks raha taotlemine ei võtaks aega mitte tunde ja päevi, vaid pigem minuteid, kasutades eeltäidetud vorme ja promptidega viimistlemist. Sama kehtib ka hindamise ning hilisema aruandluse kohta.

Tegu poleks isegi Euroopa mastaabis ülemäära revolutsioonilise uuendusega – hiljuti ilmus uudis, et Rumeenias (!) kasutatakse masinõppelahendust, mis aitab sealsetel põllumeestel Euroopa Liidu fondidest raha taotleda. Tänaseks on tehisaru abil taotletud juba üle 5 miljardi euro.

Tahaksin mõelda, et analoogsed lahendused muutuvad ka meil kättesaadavaks pigem varem kui hiljem.

Lisaks sellele, et keelemudeleid saab kasutada taotluste hindamiseks, saab neid kasutada ka olemasolevas seadusandluses orienteerumiseks ja tegelikult ka uute seaduste väljatöötamiseks. Pole ulmeline mõelda, et tuleviku ministeeriumites pole talitusi, vaid on valdkonnaeksperdid. 200 inimese asemel 50.

Teisalt ei peaks ametnikud ülemäära muret tundma, sest erasektoris on juba praegu pakiline vajadus kõrgelt motiveeritud ning intelligentsete töötajate järele. Demograafilisi trende arvestades see vajadus üha kasvab. Töö otsa ei saa.

Viimasena peatun pikaaegsel riigihalduse kitsaskohal, milleks on hanked. Vähemalt sama keeruline ning vastutusrikas valdkond kui toetused, sealjuures aga mitmekesisem ning laiem.

Kujutagem ette robotit, millel on olemas andmed kõigi riigihangete kohta. Mis teab turu hinnataset, teostajaid, tavapäraseid tingimusi ning võimalikke kitsaskohti. Digihankija oskaks hanke läbiviijale juba paari prompti järel valmistada ette korrektsed ning arusaadavalt sõnastatud hankedokumendid, need avalikustada, vajadusel viia info võimalike tarnijateni, aidata viimaseid korrektse pakkumise koostamisel ning hiljem anda hankijale pakkumustest kiire ülevaade ja paremusjärjestuse. Kogu hankeprotsess muutuks kiiremaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks ning lõpptulemusest võidaksid nii riik kui erasektor.

See kõik oleks muidugi vaid algus. Ma ei jõua pikemalt kirjeldada, mida mustrituvastus ning tegevuste automatiseerimine võiks pakkuda hariduse (suuremastaabiline rätsepaharidus), tervishoiu (diagnoosid, tervisekassa toetused) või siseturvalisuse valdkonnas. Lõpetan vaid tõdemusega, et mustrid on kõikjal meie ümber ning robotid leiavad olulised mustrid märksa paremini ja kiiremini üles kui inimesed.

Jättes arengu vaid turu meelevalda, võime saada küll juurde paar raha teenivat Bolti, kuid meil jäävad arendamata rakendused ja tehnoloogiad, mis tegelikult ühiskonnale kasu toovad. Kui aga lahendada ühiskondlikke kitsaskohti tehisaru abil koos meie parimate IT-ettevõtjatega, saab sellest kasu nii laiem ühiskond kui ka erasektor, kes saab piisavalt kogemust ja referentsi, et jätkata asümmeetrilist, kuid kahtlemata edukat konkureerimist hiiglastega.