Eesti võiks saavutada suurt edu, digitaliseerides täielikult oma kirjanduse, kunsti ja digitaalse ühiskonna kogemused ning integreerides need arenenud AI süsteemidesse, nagu ChatGPT või Eestile keskendunud GPT variant, kirjutab Jaanus Silla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
- Jaanus Silla. Foto: Erakogu
Eesti ulatusliku kirjandus- ja kunstivaramu digitaliseerimine toimiks dünaamilise arhiivina, säilitades kultuuripärandi tulevastele põlvkondadele. Näiteks Jaan Krossi ja teiste Eesti kirjandustegelaste teoste digitaliseerimine võimaldaks AI-l neid analüüsida ja tõlgendada, muutes Eesti kirjanduse globaalselt kättesaadavamaks. AI suudab pakkuda kontekstuaalseid tõlkeid, kokkuvõtteid ja analüüse, meelitades ligi rahvusvahelisi teadlasi ja huvilisi.
AI mudelid, mis on toidetud Eesti haridusmaterjalide ja kirjandusega, võiksid revolutsiooniliselt muuta õpikogemust. Selline lähenemine võiks luua isikupärastatud õpikogemusi, kohandudes iga õpilase vajadustega. Näiteks ajalooliste tekstide digitaliseerimine ja nende integreerimine AIsse võib pakkuda interaktiivseid ja kaasahaaravaid ajalootunde, tuues Eesti mineviku õpilastele elavalt lähemale.
Eesti tehnoloogilise uurimistöö ja uuenduste digitaliseerimine ning nende integreerimine AI süsteemidesse võib soodustada innovatiivsemat teadus- ja arendustegevust. AI võib tuvastada mustreid ja seoseid ulatuslikes andmekogumites, mis võib viia uute tehnoloogiliste läbimurreteni.
Näiteks võib Eesti e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna edusammude integreerimine AI süsteemi aidata ennustada tulevikusuundumusi digitaalses halduses ja küberjulgeolekus.
Majanduskasv, tõhusus ja eetika
AI, mis on integreeritud Eesti digitaalse ühiskonna süsteemidesse, võiks lihtsustada avalikke teenuseid, suurendades tõhusust ja vähendades kulusid. Näiteks võiks AI analüüsida andmeid Eesti e-residentsuse programmist, optimeerides protsesse ja parandades teenuseid e-residentidele. See mitte ainult ei meelita ligi globaalset talenti, vaid edendab ka Eestit kui digitaalse innovatsiooni keskust, potentsiaalselt tõstes majandust.
Kunsti digitaliseerimine ja selle lisamine AI süsteemidesse avab uusi võimalusi loomemajanduses. AI võib analüüsida kunstistiile ja trende, aidates kunstnikel ja disaineritel luua uuenduslikke töid. Näiteks võiks Eesti rahvakunsti mustrite digitaliseerimine, kui neid kasutab AI, inspireerida uusi disaine moes ja arhitektuuris.
Hoolimata nendest eelistest tuleb lahendada väljakutseid, nagu andmekaitse, eetilised kaalutlused AI kasutamisel ning algupäraste tööde terviklikkuse säilitamine. On ülioluline, et AI tõlgendused ja kultuurimaterjalide kasutamine oleksid lugupidavad ja täpsed.
Eesti kultuuri-, haridus- ja tehnoloogiliste varade täielik digitaliseerimine ning nende integreerimine AI süsteemidesse, nagu ChatGPT pakub olulisi eeliseid. See sillutab teed kultuuripärandi säilitamisele, hariduslikule innovatsioonile, majanduskasvule ja tehnoloogilistele edusammudele, asetades Eesti AI-täiendatud digiajastu liidriks.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Seotud lood
Ükskõik milles edukaks saamiseks tuleks lõpetada arutu raiskamine. Ja aeg on meie kõige väärtuslikem ressurss, kirjutab Martin Veltmann arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõigil erakondadel tasuks kodanike ja nende riigi vahelised suhted uuesti ette võtta ja läbi vaielda. Ning ikka kohe ABCst alates, kirjutab Eero Raun arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Oleme metsanduses normaliseerinud selle, et kuningas on alasti, on paljas. Peaksime seda tunnistama, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehisaru abil saaks lahendada näiteks riigihalduse pikaaegse kitsaskoha – hangetega seonduva. Ning see oleks alles algus, kirjutab Valdek Laur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.