Kui kasvatada eksporti kaks korda, hoides impordi praegusel tasemel, siis lahenevad kõik Eesti suuremad probleemid, kirjutab ettevõtja Sander Gansen vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- “Need ettevõtted, kellel on globaalne vaade, saavad ilusti hakkama ning neid kohalik majandus väga ei kõiguta, ent kõik ülejäänud on keerulises olukorras nii kaua, kuni võetakse radikaalne 180-kraadine pööre selleks, et vähendada sotsiaalseid toetusi, tõsta turundustoetusi ning hakata uuesti rääkima Eesti edulugudest,” kirjutab Sander Gansen. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Eesti majanduse kõige suurem pidur on olnud viimaste aastate valed riiklikud otsused ja kommunikatsioon. Vene ohust rääkimine on teinud välisinvestorid arusaadavalt ettevaatlikuks, maksutõusud ja üha paisuv avalik sektor muutnud madala kasumimarginaaliga ärides riski võtmise ja innovatsiooni rahastamise keeruliseks.
Välisesinduste sulgemine ning ühisturunduse tegevuste vähendamine olukorras, kus kõik ettevõtjad saavad aru, et krahh oli juba mõned kuud tagasi kohal, tähendab seda, et keegi ei suuda/julge ise turundusse investeerida, aga samas riigilt kah enam abi ei tule.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis tõmbaks majanduse lõpuks ometi uuesti käima?
Kõige selle tulemusena on näha, kuidas idufirmad panevad uksi kinni, tootmisettevõtted vähendavad projektsioone ning erisugused konsultatsiooniettevõtted vähendavad personali, et „talv“ üle elada, ent vähemalt Vene ohu lõppemiseni ning maailmamajanduse olukorra paranemiseni ei ole ilmselt üheski valdkonnas oodata kasvu, vaid pigem langust.
Selle kõige valguses võib eeldada ka järgmisel ühel-kahel aastal maksutulude kasvu aeglustumist või isegi vähenemist. Eriti pärast maksutõuse, sest kasvava inflatsiooni ja palganõudmiste juures jääb ettevõtetele üha vähem alles reinvesteerimiseks ja enese turundamiseks.
Seotud lood
Ootamatult pikaks ja vinduvaks kujunenud majanduslangus on tekitanud valitsuses – aga ka ühiskonnas laiemalt – tardumuse, millest tuleb lahti saada. Toimetus ulatab selles valitsusele abikäe, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kulutuste kasvu ei tohi vedada riigisektor
Restoranide Lee ja Lore Bistroo asutaja Kristjan Peäske pakub taasiseseisvuspäeva eelõhtul mõtiskluse, kuidas majandust uuesti käima tõmmata, et sõnapaar „Kallis Eesti“ oleks tõesti mõistetav vaid üheselt.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”