Kui rahale parasjagu väga ei meeldi täita oma peamist funktsiooni – liikuda võimalikult kiiresti käest kätte, pannes sellega tööle kõik, kelle kätte ta korraks satub –, on seisak või taandareng paratamatu, kirjutab kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhatuse liige Janek Mäggi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- Ettevõtja ja endine minister Janek Mäggi. Foto: Raul Mee
Esimene küsimus ei ole täna siiski see, mis tõmbaks majanduse lõpuks ometi uuesti käima, vaid hoopis: kui palju majandust Eestile üldse vaja on? Meil on hunnitu hulk rohepöörajaid, kes püüavad tõestada, et inimesed on hoopis õnnelikumad, kui nad saavad autoga sõitmise asemel jala käia, kes leiavad, et Eesti ei vaja tööstust, eriti metsatööstust, ja palju muud vahvat.
Õige vastus küsimusele on loomulikult, et Eestis on liiga vähe majandust. Eesti vajab rohkem majandust, mitte vastupidi. Kui Eesti ettevõtted mõtlevad eksisteerimise asemel arenemisele ja kasvule, saavad sellest rõõmu kõik kodanikud, mitte ainult ettevõtjad.
Ettevõtjad ei pea töötama selleks, et Eestis oleks teed, haiglad ja koolimajad. Ettevõtjaid ei saa demokraatlikus riigis sundida ette võtma, neid tuleb motiveerida, et neil oleks oma peatoiduse kõrval huvi ka ühiskonda järje peal hoida.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis tõmbaks majanduse lõpuks ometi uuesti käima?
Hea lugeja,
saada ka sina oma ettepanek:
[email protected]Seotud lood
Mõõdukus, koostöö ja kogukonna toetamine on majandusedu alus, kirjutab KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Me ei kavatse siin Naurut teha!
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Advokaadibüroo Widen vandeadvokaat ja tegevjuht Rainer Ratnik pakub vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele välja konkreetsed ideed, kuidas riik taas majanduskasvu rööbastele tõsta.
Majanduse käivitamiseks on hädavajalik selge eesmärk, pikk plaan, mille otstarbekuses on rahvas veendunud ja mille nimel ollakse nõus pingutama, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”