On valdkondi, mille puhul nulli kärpimine võib olla väga kulukate tagajärgedega, üks selline on teedeehitus, kirjutab osaühingu Eesti Killustik juhatuse liige Tarvo Sikka.
“Eesti majanduslangusest välja investeerimine eeldab püsivaid ja suuremahulisi investeeringuid taristusse,” kirjutab Tarvo Sikka. Foto: Andras Kralla
Eesti riigiteede teehoiu rahastus on kolme aastaga kukkunud 35 protsenti, inflatsiooni tõttu on tööde maht kilomeetrites vähenenud poole võrra. See on vastupidine suund sellele, mida Eesti vajab: kvaliteetset teedevõrku ja kiireid ühendusi nii riigi sees kui ka Euroopa suunal.
Mõõdukus, koostöö ja kogukonna toetamine on majandusedu alus, kirjutab KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riigil jätkub tervet mõistust, et mitte tõmmata lähiaastatel teedeehituse rahastus miinimumini, suudetakse ehk see Eestile väga oluline valdkond veel päästa, loodab Eesti Taristuehituse Liidu värske juhatuse esimees Indrek Pappel.
Aastal 2021 oli taristuettevõttes TREV-2 Grupp tööl 400 inimest, nüüd on neid alla 250. Seega viskas juhatuse esimees Sven Pertens õhku küsimuse, kas riik võiks ka nii mõelda.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.