Eesti majandus on siiani jätkanud languskursil, kuid näha on ka esimesi paranemismärke ja lootuskiiri, analüüsib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- Mihkel Nestor usub, et intressimäärade langetamine annab positiivse tõuke nii kodus kui ka peamistel eksporditurgudel. Foto: Tanel Meos
Viimastel nädalatel on ilmavalgust näinud mitmed värsked majandusprognoosid, täpsemad numbrid avaldati teise kvartali SKP suuruse kohta ja uuendatud on veel hulka olulist majandusstatistikat. Milline on siis pilt, mis Eesti majanduse hetkeolukorra ja lähituleviku suhtes on maalitud? Etteruttavalt: veidi parema, kui näitavad inimeste ootused.
Kui vaadata lehepealkirjasid ja arvamusküsitlusi, näib majanduse suhtes valitsev pessimism aina süvenevat. Omaette küsimus on muidugi, kas suurimat probleemi tajutakse just majandusolukorras või peitub arvajate mure pigem Eesti poliitikas ja ühiskonnas laiemalt toimuvas. Nimelt ei kipu uudised maksutõusudest tavaliselt rahvas just rõõmuhõiskeid esile kutsuma.
Realistlikuma pildi majandusolukorrast maalivad erinevad statistilised näitajad. Nende pühaks graaliks on majanduskasv, mis viimastel kvartalitel on küll hoopis majanduslangust markeerinud. Pääsu polnud Eestil sellest ka teises kvartalis, mil see viimaste andmete põhjal vähenes mullusega võrreldes protsendi jagu.
Paadunud optimistid said end samas lohutada tõigaga, et tegemist oli väikseima kukkumisega viimase kahe aasta jooksul. Samuti jäi tööpäevade arvu ja hooajaliste teguritega korrigeeritud SKP esimese kvartaliga samale tasemele – viimati läks meil nii „hästi“ 2022. aasta alguses.
Küll pakkus üllatuse nominaalse SKP kasvu kiirenemine 3% juurde. Nagu teada, pole Eestis majanduslangust „tavalistes eurodes“ ehk inflatsiooniga korrigeerimata nominaalse SKP puhul toimunudki. Kuigi pakutavate teenuste ja kaupade maht on vähenenud, siis on hinnatõus aidanud raha hulka majanduses hoopis kasvatada.
Seotud lood
Augustikuu USA töötururaportis avaldatud majandusandmed näitavad töökohtade arvu väikest kasvu. Majandusteadlased kardavad tööturu jahtumist.
Teenuste hinnatõusu toel galopeerivat inflatsiooni pidurdab veidi energiahindade langus, siseturul tõusevad hinnad hoolimata nõudlusest või sisenditest ning uuest aastast on oodata uut tõuget.
Majandusteadlased usuvad, et Euroopa Keskpank (EKP) ei reageeri euroala majanduse nõrgenemisele intressimäärade kiirema alandamisega.
Rootsi valitsus planeerib loobuda hinnatõusu pidurdavast fiskaalpoliitikast ning alustatakse kodumajapidamiste toetamist.
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.