Jätkusuutlikkusest ja roheinvesteeringutest on saanud investeerimismaailma püsiv osa. Seda kinnitab ka Hanna Silvola ja Tiina Landau äsja eesti keeles ilmunud raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESGga turgu ületades“.
- Me ei saa enam jätta arvestamata ESGst tulenevate riskidega, nagu näiteks veestress või -puudus ja küberturvalisus, mis võivad tulevikus mõjutada ettevõtete kasumeid negatiivselt, ütleb investor ja rahatarkuse edendaja Jekaterina Tint. Foto: Liis Treimann
Pangad ja institutsionaalsed investorid arvestavad investeerimisotsuste tegemisel ESGga – keskkonna, sotsiaalsete ja valitsemisega seotud faktoritega – ning järgivad vastutustundliku panganduse ja laenamise põhimõtteid. Kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ootab suurettevõtteid ees jätkusuutlikkusest raporteerimine, mis loob parema ülevaate ettevõtte jätkusuutlikkuse väljakutsetest. Jaeinvestor puutub jätkusuutliku investeerimisega kokku pensionifondides ning tänaseks on Euroopas tema valikusse tekkinud üle 400 börsil kaupleva fondi, mis arvestavad jätkusuutlikkusega.
Jätkusuutliku investeerimisega seotud poleemika
Jätkusuutlik investeerimine on investorite jaoks tekitanud mitmeid küsimusi. Kuidas võtta investeerimisotsuste langetamisel jätkusuutlikkust arvesse? Kuidas lähtuvad jätkusuutlikkuse faktoritest ESG fondid? Kuidas aitab jätkusuutlikkus investorile paremat tootlust tuua ning kuidas on võimalik jätkusuutliku investeerimise meetoditega jätkusuutlikkust parandada?
Autor: Tiina Landau, Hanna Silvola
Lehekülgi: 352
Kirjastus: Äripäev
Loe näidislehekülgi
siit.
Raamatu kirjastamist toetas SEB Pank.
Tänaseks on selge, et jätkusuutlik investeerimine selle praeguses vormis – ehk ESG faktoritega arvestamine – ei tähenda üldjuhul kompromisside tegemist investeeringu tootluse ja jätkusuutlikkuse vahel. Pigem otsivad investorid üksnes kasumile keskendumise asemel tasakaalukohta tootluse ja investeeringute jätkusuutlikkuse/jätkusuutlikkuse parendamise vahel.
Erinevad viisid, kuidas jätkusuutlikult investeerida
Jätkusuutliku investeerimise viisid võivad olla erinevad – sõltuvalt instrumentidest, üksikaktsiatest, fondidest, võlakirjadest ning ka investoritest – ning korraga võib rakendada ka mitu meetodit. Näiteks saab aktiivne osanik suunata ettevõtte tegevust ESG faktorite parendamise poole ja nii arendada ka jätkusuutlikkust. Samuti võib välja sõeluda parima jätkusuutlikkusega investeeringuid või välistada investeerimise rahvusvahelisi norme rikkuvatesse ettevõtetesse. Lisaks on võimalik juurutada investeerimisprotsessidesse ESG reitingute kasutamist ning keskenduda ESG analüüsile investeeringu kvalitatiivse analüüsi osana, mis on järjest arenev valdkond.
Me ei saa enam jätta arvestamata ESGst tulenevate riskidega, nagu näiteks veestress või -puudus ja küberturvalisus, mis võivad või hakkavad tulevikus ettevõtete kasumeid negatiivselt mõjutama. Ega ka nende võimalustega, mida jätkusuutlikkus pakub, näiteks üleminekul taastuvate elektrienergia allikatele. Sel põhjusel on hakanud lisaks institutsionaalsetele investoritele ka jaeinvestorid järjest rohkem integreerima ESG faktorite analüüsi oma investeerimisprotsessi.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”