Kristen Michali pöördumine: meie energiaplaan tuulest tuumani
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Kristen Michal esitles energiaplaani erakonnakaaslastele Tartus Reformierakonna volikogul.
Foto: Erakogu
Eesti on väike riik, millel on piiratud sisetarbimine, seega on rikkuse kasvatamisel eksporditurg väga oluline. Uute investeeringute jaoks on vaja rohkem puhast ja elektri hinda alandavaid energiatootmisi — vastasel korral on majanduse kasvul piir ees. Vanaviisi jätkates meie ekspordivõime kahaneks ning konkurentsivõime Euroopas väheneks.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Vastuseis tuuleenergiale on hüsteeritsev ja demagoogiline
Valitsuse välja käidud energialahendus on tervitatav, ehkki selgelt liiga vähe maismaa tuule jaoks ja natuke ennatlik meretuule puhul, kirjutab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.
Ühes riigikogu erakonnas kõrgemalt antud käskotsus loobuda kohalikul tasandil taastuvenergia arutelust kõneleb puhtast rumalusest. Tark talitab ikka oma peaga. Pärast seda, kui on üksikasjad ning plussid-miinused selgeks teinud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev valis 2024. aasta ettevõtjaks energeetikafirma Sunly juhi ja kaasasutaja Priit Lepasepa. “See on küll meeldiv üllatus,” tunnistas võitja Äripäevale antud aastalõpuintervjuus.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. ASi SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutavad juba ligi pooled äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.