Kristiina Saik: miks koolikell ei kutsu inseneeriatundi?

2023. aasta OSKA raporti kohaselt on inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv kriitiline.

Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkond vajab järgneval kümnendil igal aastal üle 900 uue töötaja. Kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kolmandik koolilõpetajaid puudu. Selleks, et Eestis kasvaks peale uus põlvkond tehnikahuvilisi noori, tuleb tehnikaerialasid populariseerida üldhariduse esimestest astmetest alates.

Tegelikult on inseneride puudusest räägitud juba palju varem.

Parimal juhul edenevad ka matemaatikaeksamite tulemused, sest huvitavalt üles ehitatud inseneeria ainekava võib muidu kuivavõitu matemaatikale käegakatsutavamat väljundit pakkuda.

Põhikooli riikliku õppekava eest vastutab haridus- ja teadusministeerium. Õppekavasid vaadatakse üle iga 10 aasta tagant. On aeg viia tehnoloogia ainevaldkonna sisuline pool tänapäevaste arenguvajadusega kooskõlla.

Usun, et juba nimetatud õhinapõhiste algatuste eestvedajad mõtleksid hea meelega kaasa õppekava sisu, õpiväljundite määratlemisele ja vajaliku sisendi sõnastamisele.

Hiljutise idufirmade festivali sTARTUp Day suundumus näitas, et seni ülipopulaarsete tarkvarateenuse (SAAS) idufirmade asemel rühkisid tippu süvatehnoloogia ja riistvara iduettevõtted. Inseneride vajadus seega ainult kasvab.

Eestist ei saa iial suurt tööstusriiki, aga meil on võimalik saada targa tööstuse riigiks ja olla atraktiivne töörände sihtkoht. Kui meil on olemas kandev tööjõud tarkade inseneride näol ja tootmisbaasid, siis tõmbame ligi nii teisi insenere kui ka lihtsama töö tegijaid.

Targad lapsed on meie tulevik. Ka neil, kellest põhikohaga inseneri ei saa, on kasu kriitilise- ja disainmõtlemise, projekti- ja protsessijuhtimise ning prototüüpimise baasteadmistest.