• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 16.03.25, 15:30

Tarmo Korela: meie rikkus on peidus riskijulguses

Küsimus ei ole edu võimalikkuses, vaid selles, kas meil on julgust teha otsuseid. Riskida. Võimalikud valdkonnad on selged, kirjutab Tarmo Korela arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tarmo Korela.
  • Tarmo Korela. Foto: Erakogu
Tacitus mainis 1. sajandil Germanias elavat Aestii rahvast. Juba siis märgati meid Läänemere idakaldal. Kuid kas me tahame olla vaid ajalooraamatutes mainitud nimi või need, kes ise oma tulevikku kujundavad?
Edukas Eesti ei ole pelgalt unistus ega kättesaamatu utoopia. See on tulevik, mille poole me peame liikuma. Küsimus ei ole, kas see on võimalik. Küsimus on, kas meil on julgust teha suuri otsuseid ja näidata, millest me, eestlased, tehtud oleme.
Haridus ja innovatsioon – meie ainsad naftaallikad
Eestil pole loodusvarasid, mis meid rikkaks teeksid. Meie nafta on haritud inimesed. Kui 1990ndatel tõi digiriik Eesti maailmakaardile, siis täna ei saa me enam loorberitele puhkama jääda. Skype’i loomine oli märgiline saavutus, millest kasvasid välja Wise, Bolt ja teised edulood, kuid nüüd on aeg astuda järgmine samm ja jõuda uuele tasemele.
Selleks peab haridussüsteem andma noortele rohkem kui lihtsalt fakte – see peab õpetama mõtlema, looma ja riskima. Me ei tohi piirduda pelgalt heade töötajate koolitamisega, vaid peame kasvatama noori, kes on valmis avastama, looma ja eksportima nutikaid lahendusi. Eesti ülikoolid ei tohiks olla pelgalt diplomivabrikud, vaid praktiliste teadmiste ja innovatsiooni kasvulavad.
Seetõttu peab riik tegema julge otsuse ja suunama teadus- ja haridusinvesteeringud valdkondadesse, mis pakuvad reaalseid ja praktilisi lahendusi. Ainult nii suudame luua järgmise põlvkonna ükssarvikuid – mitte ainult tarkvarafirmasid, aga ka süvatehnoloogia, tervisetehnoloogia ja kaitsetööstuse teerajajaid.
Energiajulgeolek ja majandus: kas julgeme panustada suurelt?
Kuid majanduskasv ei ole eraldiseisev teema – see seondub otseselt ka meie energiapoliitikaga. Energiasõltumatus ja taskukohane elekter ei ole ainult tarbijate mure, vaid ka hea majanduse alustala. Kui soovime jääda konkurentsivõimeliseks, peame leidma pikaajalise lahenduse sellele kuklas kiikuvale kirvele – kallis energia.
Täna oleme hädas nii elektrihindade kui ka rohepöörde läbimõtlematusega. Lahenduseks ei saa olla odavad lubadused uutelt poliitikutelt, vaid hoopis sõltumatute tippspetsialistide soovitused. Eesti peab kaaluma tuumaenergia kasutuselevõttu, sest ilma selleta oleme endiselt sõltuvad ebastabiilsetest energiaallikatest.
Kui tahame areneda uue tööstusrevolutsiooni osana, peame looma soodsad tingimused robootika, biotehnoloogia ja kaitsetööstuse arenguks. Eesti peab riigina investeerima oma inimeste kõrgtehnoloogilistesse tööstustesse, mis toodavad lisaväärtust ja eksporditulu.
Tehisintellekt ja Eesti roll Euroopas
Maailm liigub tehisintellekti ajastusse. Praegu domineerivad turgu USA ja Hiina lahendused, mille aluseks on tugevalt ka just korporatiivhuvid või riiklik jälgimissüsteem. Eesti saab siinkohal pakkuda oma alternatiivi.
Eesti võiks luua ja eksportida Euroopa põhimõtetel põhinevaid AI-mudeleid, mis austavad privaatsust ja demokraatlikke väärtusi. Meil on juba ette näidata digiriigi edulugu, mis näitab, et suudame pakkuda maailmatasemel tehnoloogiaid.
AI-võimekus ei ole pelgalt majanduslik võimalus – see on ka strateegiline küsimus. Kui suudame pakkuda Euroopa väärtustele vastavaid tehisintellektisüsteeme, võib sellest saada uus Eesti ekspordihitt üle Euroopa.
Tervishoiusüsteem: kriisi vältimine täna või kokkuvarisemine homme
Tugev majandus ja innovatsioon eeldavad tervet ja produktiivset rahvast. Kuid kiirelt vananev rahvastik on viinud meie tervishoiusüsteemi murdepunkti.
Arstide puudus, tervishoiutöötajate ületunnid, pikad järjekorrad ja alarahastatud piirkonna haiglad on kujunenud struktuurseks probleemiks. Kui midagi ette ei võeta, muutub kvaliteetne arstiabi privilegeerituks teenuseks, mitte universaalseks inimõiguseks.
Me peame investeerima tervishoiutöötajate massilisse juurde koolitamisse ning lihtsustama ka välisarstide Eestisse tööle asumise protsessi.
Kui Soome suutis ligi meelitada tuhandeid Eesti arste, kes õppisid ära soome keele ja integreerusid sealsesse tervishoiusüsteemi, siis miks ei võiks Eesti teha sama Läti või Brasiilia arstide ja apteekritega?
Nendes riikides on kõrgetasemeline meditsiiniline haridus ning paljud spetsialistid soovivad tulla sealt ka Eestisse praktiseerima.
Kas Eesti julgeb teha kõrge beeta-otsuseid?
Majanduslik ja sotsiaalne areng on võrreldav investeerimisega. Suured edusammud tulevad harva madala riskiga valikutest. Nii nagu finantsturgudel annab kõrgema beeta ehk suurema riskiga investeering sageli suurema tulu, kehtib sama ka riiklikul tasandil.
Eesti peab mõistma, et vältides suuri ja julgeid otsuseid, maksame peidetud hinda – jääme maailmast kõrvale ja meie areng peatub. Nagu kulla hoidmine inflatsiooni tingimustes võib tunduda turvaline, siis nii nagu pikas perspektiivis ei kasvata kuld vara väärtust, nii vajame ka riiklikul tasandil kasvu ja progressi nimel strateegilisi riske.
Ainult nii saame kindlustada, et Eesti ei ole lihtsalt Euroopa tagahoov, vaid selle majanduse ja innovatsiooni vedur.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele