• OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,06%5 708,95
  • DOW 30−0,07%42 426,68
  • Nasdaq −0,12%17 878,3
  • FTSE 100−0,46%8 649,39
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,06%5 708,95
  • DOW 30−0,07%42 426,68
  • Nasdaq −0,12%17 878,3
  • FTSE 100−0,46%8 649,39
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • 25.03.25, 11:21

Eveliis Padar: kas alistame hirmu või kustutame tuled

Tuumaenergia on pragmaatika ja psühholoogia ülesanne, mis tuleb meil enda sees ära lahendada, kirjutab Eveliis Padar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eveliis Padar
  • Eveliis Padar Foto: Erakogu
Eestlane on skeptik. Mitte ilmtingimata seepärast, et elu oleks teda vintsutanud rohkem kui teisi rahvaid, vaid harjumusest. Me ei usu suuri sõnu ega roosilisi lubadusi. Kui keegi pakub helget tulevikku, lükkame käe taskusse, veendumaks, et rahakott on alles.
Sama lugu on tuumaenergiaga. Esmapilgul tundub see liiga hea, et olla tõsi – odav ja puhas elekter, energiajulgeolek, iseseisvus Venemaa gaasist ning vabanemine tuule ja päikese kapriisidest. Kuid eestlase skeptilisus sunnib kohe küsima: "Aga Tšornobõl? Fukushima? Kuhu tuumajäätmed lähevad?"
Siinkohal tuleb teha vahet pragmaatika ja psühholoogia vahel. Pragmaatiliselt on tuumaenergia ainus mõistlik valik. Energiajulgeolek, stabiilsus ja juhitavus – see on vundament, millele rajada töökindel majandus. Mängime taastuvenergia peale? Suurepärane! Aga mida teeme, kui tuul ei puhu ja päike ei paista? Kas istume pimedas või käivitame uuesti saastava fossiilmasinavärgi?
Võitlus Tšornobõli vaimuga
Psühholoogiliselt on asi keerulisem. Tšornobõli vaim elab meie kollektiivses alateadvuses nagu mõisahärra viimane vari vanas talumajas. Me küll ei nimeta ta nime, vaid räägime üldisemast julgeolekuohust, aga tagamaad on selged. Ent kui soovime olla edukas riik, peame mõtlema pragmaatiliselt ja mitte lähtuma hirmust.
Teiste riikide kogemus näitab, et mida suurem on juhitava elektri osakaal, seda odavam on hind. Roheline energia on juhitav vaid seal, kus on tuuma- või hüdroenergia – viimane aga Eestis puudub. Seega on laual vaid üks realistlik lahendus.
Seda eirates võime varsti istuda mitte ainult ilma elektrita, vaid ka ilma majanduskasvuta. Ja skeptilise eestlasena teame me ju kõik, et see oleks hoopis suurem katastroof kui praegused tootmistõrked ja hinnahüpped, mis hakkavad tulevikus meie majandust mõjutama üha valusamal moel.
Eesti tööstus on vaikne, aga vankumatu jõud, mis toodab ja töötleb. Ning erinevalt tuulest ja päikesest ei saa see endale lubada kapriise – kui liin peatub, siis kaob ka töötaja sissetulek.
Tulemuseks on ebakindlus nii inimestele kui ka ettevõtetele. Ja ilma stabiilse tööstuseta pole ka majandust – lihtsalt ilusad unistused, mis kaovad koos viimase kustutatud lambipirniga. See oleks groteskne iroonia: tehnoloogiausku riik, mis kukkus läbi elementaarses inseneriloogikas.
Ja just siin jõuame tuumaenergia pragmaatika tuumani. Majandus pole pelgalt start-up'id ja diginomaadide kohvikukontorid, kus energia kulub läpaka laadimiseks ja kohvimasina kasutamiseks, vaid ka energiaintensiivne tööstus, mis siiski on majanduse selgroog. Tootmine ent vajab stabiilset ja odavat elektrit kogu aeg, mitte lootust, et homme puhub rohkem.
Energiakriis lööb valusalt nii vabrikutöölisi, kelle liinid jäävad seisma ja kelle töökoht ja sissetulek muutub ebakindlaks, kui ka IT-insenere, kelle koodijupid ja pilvelahendused on vähe väärt, kui kodumaine tööstus ei suuda elektrihinna tõttu konkureerida ning ei telli tarkvara, ei osta uusi süsteeme ega palka insenere – kogu majanduse vereringe hakkab jäätuma.
Tuumaenergia ei ole pelgalt lahendus energiajulgeolekule ja kliimaeesmärkidele – see on vundament, millele toetub kogu Eesti majanduse ja ühiskonna tulevik - kas konkureerida rahvusvahelisel tasandil või lihtsalt võidelda ellujäämise nimel. Stabiilne ja taskukohane energia on eeltingimus tööstuse arengule, uute töökohtade loomisele ning ettevõtluse kasvule.
Kindlustunne tagab tuleviku
Mõistagi ei ole tuumajaam asi iseeneses, vaid vahend tagamaks, et Eesti jääks tugevaks ja iseseisvaks majanduseks, kus inimeste elukvaliteet ei sõltu elektrihinna hüppelistest kõikumistest ega sellest, kas tuul puhub või päike paistab.
Riik, mis suudab pakkuda oma kodanikele kindlustunnet, et nende töökohad, ettevõtted ja kodud ei ole haavatavad energiapuuduse või -kriiside suhtes, on riik, millel on ka tulevik. Pikemas perspektiivis ei ole küsimus ainult tehnoloogilises valikus, vaid kogu meie heaoluriigi püsimises.
Selles valguses väärib valitsus kiitust, et tuumajaama planeering on liikumas edasi. Võiks loota, et tegemist ei ole pelgalt mõtteharjutusega, vaid tegeliku plaaniga, mis ka realiseerub. Teiste riikide kogemus näitab, et avalikkuse kaasamine on võtmetähtsusega – energiapoliitika ei saa sündida tagatoas, ilma et inimesed teaksid, mis toimub ja miks.
Ent tuumaenergeetika ei ole valdkond, kus võiks lubada teadmatust või vaidlusi, mis põhinevad rohkem emotsioonidel kui faktidel. Avalikkusele tuleb rääkida mitte ainult sellest, et midagi tehakse, vaid ka miks ja kuidas.
Lõppude lõpuks ei ole küsimus isegi niivõrd tehnoloogias, vaid selles, millisesse klubisse Eesti kuuluda tahab. Kui Eesti tahab olla tehnoloogiliselt ja majanduslikult edukas ning arenev riik, ei saa me jääda paigale, kus otsustusvõimetus ja lõputu kahtlemine määravad meie tuleviku.
Tuumaenergia küsimus on peegel, mis näitab, kas Eesti suudab teha suuri ja mõistlikke otsuseid või jutustab ja kõhkleb edasi – kuni tuled kustuvad.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele