Eestis tuleks tõhustada diplomaatia õpet, sest suur osa probleemidest jääb mina-keskseks muutunud maailmas jäikade egode taha, kirjutab Margit Karina-Tarassova arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Margit Karina-Tarassova. Foto: Erakogu
Juba üsna pikka aega edastab meedia uudiseid, mis sugugi ei rõõmusta: majanduslangus, elukalliduse kasv, maksutõusud, poliitikute omavaheline vägikaika vedamine. Suures pildis tekib lagunenud mehhanismi tunne.
Esikohal on mitte ratsionaalne probleemide lahendamine, vaid ärapanemine. Austatud poliitikud ja erakonnad on valmis edasiviiva koostöö asemel üksteisele kaikaid kodarasse pilduma.
Kreeka keelest pärinev sõna “kosmos” (κόσμος) tähendab korrastatud maailma. Kosmose kui harmoonilise maailma vastand on kaos. Milleks siis selline näide? Kujutagem ette, et homme hommikul päike ei tõusegi ja kuu särab taevas terve päeva või, et Jupiter arvab paremaks meie päikesesüsteemist minna hoopis teise tähesüsteemi. Kahtlemata oleks see kaos.
Või siis natuke igapäevasem näide: kellamehhanismi olulisim hammasratas logiseb või hakkab vastupidi tööle.Tulemuseks laguneb varsti koost kogu mehhanism. Muidugi, inimene ei ole pelgalt vaid masinavärk, inimloomusega on keerulisem, aga midagi võiks kõrva taha panna küll. Tahame või ei taha, meeldib või ei meeldi kord, seesama korrastatud maailm on kõige alus.
Mina-keskne pime maailm
Kord mõtetes, väljaütlemistes, käitumises, tegudes. Elu ise koosnebki erineval tasemel mehhanismidest, erineva suurusega meeskondadest: perekond, kogukond, rahvas, riik, Riigikogu. Ei taha öelda, et kõik peab olema must valge, aga igipõliseid väärtusi, ajalooliselt välja kujunenud tavasid ja kombeid ei tohiks kergekäesliselt muuta ega väänata.
Ja see inimloomuse mitmepalgelisus! Kui omakasu mängus lendavad vastu taevast ühiskonnas kehtivad eetika ja käitumisnormid. Oh kui raske on lahti saada enesearmastusest, mis sunnib pingutama avaliku heakskiidu saamiseks.
Eneseimetlus ja „Ainult mina tean seda...!“ Areng ei kiirene kui eelkõige käib oma huvide esileseadmine, ennastsalgav pime võitlus endale kasulike positsioonide saavutamiseks.
Vastuseisu asemel peaks otsima rohkem kokkupuutepunkte, ühiseid seisukohti. Siin näe jah, on hea idee, aga see ei ole mulle kasulik, see on vastasleeri oma: ei, ja tuhat korda ei?! Kui vaataks otsa oma opositsionäärile, suruks maha isikliku ego ja teeks edasiviivat koostööd? Eesmärk on ju kõigil ühine ja õilis, et Eesti oleks edukas.
Haridus ja diplomaatia
Emotsioone ohjeldab diplomaatia, inim- ja rahvusvaheliste suhete reguleerija. Kuidas on meil lood poliitikasse pürgivate inimeste diplomaatiliste oskustega? Kui paljudel on diplomaatiline haridus, lai silmaring, arusaam geopoliitikast ja maailmas toimuvast. Et autot juhtida on vaja juhtimisõigust.
Riigiasjade korraldamise juurdepääsuks piisab vaid õiges erakonnas olemisest. Kas ei peaks mõtlema ka riigiasjade juhtimisõiguse peale. Et saada populaarseks poliitikuks on vaja osata rääkida mesijuttu, olla populaarne suunamudija ja tee on avatud riigiametisse, ministeeriumi, riigikokku?
Kas on olemas vajalik elutarkus, kõrgharidus, parem veel mitu, välismaal elamise, õppimise, töötamise kogemus, vähemalt kolme võõrkeele oskus? Armas valija, see on mõttekoht, kellele anda oma hääl? Olgem siin karmid eksaminaatorid!
Konfliktide vältimiseks ja oma elu edukaks korraldamiseks on vaja diplomaat olla kogu elu ja erinevatel tasanditel. Diplomaatias omab tähtsust iga detail. Igal väljaöeldud sõnal on kaal. Sõna on vaba, aga mõtlematult välja öeldud sõna on ohtlik. Visatud kivi ja öeldud sõna ei saa tagasi võtta.
Tahud kivi või ehitad katedraali?
Tänapäeva digiajastul levib info ülikiiresti. Paari minuti jooksul lendavad vale retoorikaga, hetkemotsiooni survel väljapaisatud laused üle maailma, kus siis sõnasabast kinni haaratakse või muudetakse konteksti ja pööratakse ümber nii nagu kellegile kasulik, tagantjärgi targutamine enam ei aita.
Ka avalik–õigusliku meedia tegijatele võiks soovida rohkem kriitilist mõtlemist. Hoopis hull on lugu sotsiaalmeedias, kus isegi soliidsed ja haritud inimesed lubavad endale teiste naeruvääristamist, vastastikust poriloopimist, mis tegelikult tunnistab vaid seda, et diplomaatia algkursus on läbimata.
Ehk on tulnud aeg rohkem tähelepanu pöörata diplomaatide koolitusele ja toetada 1990. aastal rajatud Eesti Diplomaatide Kooli.Tulevikku vaatav ja võimalik oleks ka koostöö haridusasutustega. Mõelda tuleb suurelt ja tegutseda targalt.
Lõpetuseks tooksin ühe vana näite katedraali ehitamisest. Kaks töömeest teevad ühesugust tööd, tahuvad kivi. Möödakäijad küsivad: Mis te teete? Esimene vastab: kivi tahun. Aga teise vastus on: katedraali ehitan!
Kui kõik riigimehed näevad suures plaanis katedraali ehitamist, siis ühisel nõul ja jõul tihedas koostöös jõuame üheskoos soovitud tulemuseni, et Eesti oleks edukas.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Kohting, millest võidaksid kõik