Eesti ei saa endale lubada, et meie viimane tõeline konkurentsieelis, kiirus ja paindlikkus, kaob bürokraatia ja pidevalt keerukamaks muutuva ning ebaselge maksukeskkonna alla, kirjutab Marcus Hendrikson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Marcus Hendrikson.
- Foto: Erakogu
Eesti tundlik geopoliitiline asukoht nõuab, et meie majandus oleks võimalikult paindlik ja kiiresti kohanduv. Bürokratiseerumine pole pelgalt majandusprobleem – see on otsene julgeolekurisk.
Riik, mis on bürokraatia tõttu aeglane, ei suuda efektiivselt reageerida kriisidele ega piisavalt kiiresti kaasata ressursse ohu korral. Lisaks vähendab ülereguleerimine Eesti atraktiivsust rahvusvaheliste suurfirmade silmis, mis omakorda kahandab riigi strateegilist tähtsust ja vähendab meie julgeolekut.
Viimase 35 aastaga oleme loonud maailmas ainulaadse konkurentsieelise: väikese, kiire ja paindliku ettevõtluskeskkonna, madala bürokraatia ja mõistliku maksukeskkonnaga. Meie digitaalne riik ja läbipaistev ärikliima on meelitanud siia investoreid ja ettevõtjaid kõikjalt maailmast. Paraku on see eelis viimastel aastatel murenema hakanud.
Hinnatase Eestis on jõudnud sisuliselt Lääne-Euroopa suurlinnade tasemele. Kui veel arvestada meie geopoliitilist asukohta, siis isegi kinnisvara pole enam soodne, vaid pigem õiglase hinnaga. Eesti ei saa endale lubada, et meie viimane tõeline konkurentsieelis, kiirus ja paindlikkus, kaob bürokraatia ja pidevalt keerukamaks muutuva ning ebaselge maksukeskkonna alla.
Eesti pole võrreldav suurte ja jõukate Euroopa riikidega – meil puudub suur siseturg ja me ei saa toetuda geograafilisele turvalisusele. Seetõttu peame pakkuma ettevõtetele selgelt paremaid tingimusi kui meie rikkamad ja suuremad naabrid. Riigi julgeolek sõltub otseselt sellest, kui atraktiivne on meie majanduskeskkond rahvusvahelistele ettevõtetele.
Mida teha?
1. Era- ja avaliku sektori roteerumine. Riigiametnikud peavad regulaarselt (näiteks iga 3–5 aasta järel) läbima praktika erasektoris, et mõista ettevõtjate tegelikke vajadusi. See suurendab ametnike teadmisi ettevõtlusest ja vähendab liigset bürokraatiat.
2. Automaatne loa väljastamine vaikimisi. Kui riik ei vasta ettevõtte loataotlusele teatud aja jooksul (näiteks 14 päeva), loetakse luba vaikimisi väljastatuks. See motiveerib riigiameteid otsuseid kiiremini langetama ning vähendab ettevõtjate ootusaega ja ebakindlust.
3. Maksude ja regulatsioonide stabiilsuslepe. Seadustame riikliku garantii, et maksud ja regulatsioonid ei muutu vähemalt viieaastase etteteatamiseta, luues ettevõtjatele pikaajalise planeerimiskindluse ning suurendades usaldust Eesti riigi vastu.
4. Personaalne riigiametniku vastutus. Riigiametnikele kehtestatakse otsuste kvaliteedi ja kiiruse eest personaalne vastutus, motiveerides ametnikke tegema kiireid ja kvaliteetseid otsuseid. See vähendab oluliselt otsuste venitamist ja parandab halduse efektiivsust.
5. Üks sisse, kaks välja reegel. Iga uue regulatsiooni kehtestamisega kaasneb vähemalt kahe olemasoleva regulatsiooni kaotamine või olulisel määral lihtsustamine. See hoiab pidevalt kontrolli all regulatiivset koormust ja väldib bürokraatia kuhjumist.
Hetkel kuum
Linn tahaks ka, aga odavamalt
Fond teeb S&P 500-le silmad ette
6. Regulatsioonidele „parim enne“ tähtaeg. Igal äriregulatsioonil on fikseeritud tähtaeg (näiteks 5 aastat), mille järel tuleb regulatsiooni pikendamiseks esitada selge ja veenev põhjendus. See sunnib regulaarselt üle vaatama ja hindama seaduste vajalikkust ning sobivust muutuvate majandusoludega.
7. Üleriigilised regulatiivsed liivakastid. Laiendame regulatiivsete liivakastide kontseptsiooni kogu majandusele. Finantssektori kõrval lubame ka drooninduse, tehisintellekti, biotehnoloogia ja rohetehnoloogia ettevõtetel tegutseda piiratud regulatiivses raamistikus, et ergutada uuendusi, kiirendada arengut ja suurendada rahvusvahelisi investeeringuid.
Lisaks eeltoodule peame olema julged ja tunnistama, et bürokraatia ja kõrgete maksude küsimus pole pelgalt mugavus või ebamugavus, vaid küsimus meie riigi konkurentsivõimest, pikaajalisest arengust ja turvalisusest.
Eesti peab tegema selge valiku: kas jääme Euroopa mugavale, kuid aeglasele ja ülereguleeritud rajale või säilitame oma bürokraatiavaba keskkonna, mis aitab tagada riigi jätkusuutlikkuse ja majandusliku julgeoleku.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!