IFRS for SMEs – mis loom see on?

Suvel 2009 andis Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) välja uue rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (inglise keeles IFRS for Small and Medium-sized Entities ehk lühendatuna IFRS for SMEs).

Millega on antud standardi puhul täpsemalt tegu, millal hakkab see kehtima ja millistele ettevõtetele see rakendub?

Rakendusala

Kõnealuse standardi kontekstis mõistetakse SME all ettevõtet, kes on kohustatud koostama ja avalikustama raamatupidamise aastaaruande, kuid kes pole kõrgendatud avaliku huvi objekt. Kõrgendatud avaliku huvi objekti alla kuuluvad näiteks börsiettevõtted, pangad, kindlustusseltsid ja investeerimisfondid.

Seega saavad antud standardit rakendada nii väikesed eraettevõtted kui ka suurkontsernid, hoolimata nende käibest, töötajate arvust ja muudest finantsnäitajatest.

Kuna SME IFRSi puhul ei ole IASB paika pannud jõustumiskuupäeva, saab seda standardit rakendada raamatupidamisaruannetele alates 9. juulist 2009, mis oli standardi vastuvõtmise kuupäevaks. Seega saab SME IFRS standardit rakendada juba 2009. aastaaruannete koostamisel, muidugi eeldusel, et kohalik seadusandja seda lubab.

Kuuldavasti on EV Raamatupidamise Toimkond seisukohal, et SME IFRS võiks olla kolmas lubatud raamatupidamistava alternatiiv Eesti hea raamatupidamistava ja täismahus rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite kõrval. Samuti on kaalumisel võimalus asendada Eesti hea raamatupidamistava SME IFRSiga.

Seega võib SME IFRS olla tulevikumuusika valdava enamuse Eesti ettevõtete jaoks. Mõistagi on Eesti ettevõtetel jätkuvalt võimalik rakendada täismahus IFRSi, isegi kui SME kriteeriumid on täidetud.

Lihtsustatud käsitlus

Mille poolest erineb SME IFRS täismahus IFRSist ja mis on selle eelised? SME IFRSi puhul on tegemist eraldiseisva tervikliku standardiga, mis tähendab, et seda rakendav ettevõte ei pea järgima ega saa rakendada teisi IFRS standardeid (see on lubatud ainult teatud juhtudel).

SME IFRSi iseloomustavad järgmised põhimõtted:

• Välja on jäetud mitmed teemad, mis pole SME ettevõtete puhul rakendatavad (kasum aktsia kohta, segmendiaruandlus jms);• Valikut erinevate arvestuspõhimõtete vahel on piiratud, lubades üldjuhul ainult ühte lihtsustatud käsitlust. Näiteks saab finantsvarasid liigitada kahte kategooriasse, samas kui täismahus IFRSis on toodud ära neli valikuvarianti;• Informatsiooni avalikustamise nõudeid on oluliselt vähendatud, keskendudes rohkem likviidsusele, rahavoogudele lühemas perspektiivis ja bilansi koosseisule;• Lihtsustatud on mitmeid kajastamise ja mõõtmise põhimõtteid (näiteks tuleb SME IFRS kohaselt firmaväärtust amortiseerida).

Märkimisväärne on ka asjaolu, et kui täismahus IFRS koosneb pea 3000 leheküljest tekstist, siis SME IFRS mahub ära kõigest 230 lehele. Seega on SME IFRSi suureks eeliseks täismahus IFRSi ees lihtsustatud käsitlus, luues samas ühtse rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluskeele SME kriteeriumitele vastavate ettevõtete jaoks, mis omakorda peaks võimaldama paremat aruannete võrreldavust ja looma ühtlasema kvaliteedi.