Selleks, et aru saada elujuhtumitest, on inimesed sünnipäraselt kaasa saanud eelsoodumuse klassifitseerida objekte ja mõtteid.
Isegi kui nad kohtavad oma elus uut fenomeni, mis ei sobi kokku ühegi varem kogetuga, püüavad nad sellest hoolimata sobitada uued juhtumid vanade alla. Seda tehes mugandavad nad automaatselt mõttes uut fenomeni, et seda paremini sobitada mõne varasema klassifikatsiooni alla. Selline tunnetuslik raamistik annab hea tööriista uue informatsiooni mõtestamiseks ja selle ühendamiseks (tavaliselt) sarnaste/analoogsete mineviku kogemustega. Selline mõtteviis varustab inimese kiire reageeringu refleksiga, mis aitab neil ellu jääda. Samamoodi tavatsevad inimesed tõlgendada ka tõenäosusi, püüdes neid sobitada enda varem eksisteerivate ideede alla – isegi kui järeldused on statistilised invaliidsed.
Laialt levinud arvamus on näiteks niinimetatud Mänguri õnn, kus arvatakse, et õnnemängus vedamine käib hooti. Statistiliselt on tõestatud, et sellist asja pole olemas.
Kuidas see kõik mõjutab meie investeerimisotsuseid?
Oletame, et investorid püüavad hinnata ettevõtte X väärtust vastavalt tuttavale, neile lihtsalt arusaadavale skeemile, samale skeemile millega on nendel ennem õnne olnud. Sellisel juhul on oht, et nad ei hinda enam ettevõtte X väärtust vaid omandavad investeeringu riski ja kasumi skeemist, mitte ettevõtte X hindamisest. Selline mõtlemine ignoreerib teisi näitajaid, mis võivad olulisel määral mõjutada investeerimisotsuse õnnestumist. Investorid lähevad tihti seda teed, kuna see näib nagu lihtne viis hinnata ettevõtet, selle asemel, et teha korralik analüüs. Kokkuvõtvalt öeldes: investorid loodavad tihti stereotüüpidele kui teevad investeerimisotsuseid.Samamoodi tehakse viga, kui hinnatakse investeeringu väärtust ainult väikese hulga info põhjal. Tihti kui investor ei saa aru (või ei viitsi süveneda) suuremasse andmehulka, vähendab ta andmehulka otsuse tegemiseks. Nad arvavad, et väike osa andmeid esindab täisväärtuslikult suurt hulka andmeid. Sellised inimesed hindavad näiteks fondi mõne kuu, kvartali või parimal juhul paari aasta näitajate põhjal. Samas on fond juba eksisteerinud 20 aastat ja kogu info on kättesaadav avalikkusele.
Proovime nüüd ülaltoodud juttu summeerida ja vaadata kas klassifitseerimise eelarvamusest hoidumine võimaldab teha paremat tehnilist analüüsi.
Tehniline analüüs põhineb kujundite ja mustrite otsimisele graafikutelt ja positsioonide võtmisele vastavalt. Esmapilgul tundub, et tehniline analüüs on just seesama klassifitseerimise eelarvamus. Siinkohal on aga oluline täpselt eristada, millal kujund või muster tõeliselt eksisteerib ja millal sa taandad eksisteeriva mustri mustriks, mida sa otsid – ehk millal sa klassifitseerid graafikutel eksisteeriva oma mõtetes selliseks, milline ta peab olema, et positsiooni võtta. Tulemus on tõenäoliselt, et sa kaotad raha.Soovitus: iga kord kui hakkad positsiooni võtma, mõtle veel järele kas sinus mitte ei kõnele klassifitseerimise eelarvamus.
Seotud lood
Nagu eelmises blogipostituses mainitud, alustan käitumisrahanduse teoorias defineeritud emotsioonide ehk eelarvamuste lähemat kirjeldamist. 20 erinevat eelarvamust – 20 artiklit.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.