Kas jääpurikas on rohkem süüdi kui lumevall?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on 2003. aasta algul jõustanud tee seisundinõudeid käsitleva määruse, mille järgi lumevalli kõrgus ristmikel ja ohutussaartel võib olla kuni 70 sentimeetrit. Maanteeameti sõnul tuleneb lumehange maksimumkõrgus sellest, et suurema osa autojuhtide pead on sõidukis istudes teest umbes meetri kõrgusel. Sel juhul näeb juht üle 70 cm lumevalli kenasti. Normist kõrgemad vallid piiravad aga ristmikel vaatevälja.

Paraku on lumevallid praegu suureks ohuks igal pool, takistades nii autojuhtide kui ka jalakäijate liiklemist. Võimatu on näha üle või läbi kahe meetri kõrguse lumevalli. Ja nii lihtne see polegi. Seaduse järgi peab autojuht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kui oled üksi, siis kas kutsuda kohale päästeamet, kes sind abistab?

Teeomaniku või -valdaja kohustus on hoida tänavad sõidukõlblike ja läbitavatena. Teoreetiliselt saab teeomaniku või -valdaja liiklusõnnetuse korral vastutusele võtta juhul, kui liiklusõnnetus on otseses seoses lumevalliga või selle kõrgusega, näiteks kui selle tõttu oli piiratud nähtavus. Tavaliselt käib hüvitamisprotsess nii, et kindlustusfirma (avarii põhjustaja, liikluskindlustusettevõte) hüvitab kahju kannatanule ja esitab seejärel kahju tagasinõude teeomanikule või -valdajale.

Praktikas aga asi ei toimi, sest teevaldaja apelleeribki eelpool välja toodud punktile – veendu, et enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist on see ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

Lõpetuseks jääb õhku rippuma küsimus, et kui jääpurikate ja kukkunud lume tekitatud kahju nõutakse tavaliselt välja hoone omanikult, siis miks ei peaks teehooldusnõuete rikkumise puhul vastutama teevaldaja? Kindlasti peab teemat arutama laiemalt, sest tegu on kahe väga sarnase asjaga, vaid selle erinevusega, et ühele kahjukannatajale hüvitatakse ja teisele mitte. Samuti oleks süü tõendamise ja hüvitamise kohustuse korral lumekoristuski palju paremal järjel ning lapsed saaksid turvaliselt kooliteed käia.