Katastroof tähendab kauplejale võimalust

Kui maavärina teade tuli, oli turg tund aega hämmingus ning jeen nõrgenes korraks dollari vastu ligi 0,5%. Seejärel algas aga jeeni kiire tugevnemine ning juba sama kauplemispäeva lõpuks oli jeeni kurss tõusnud 1,67% võrra, 16. märtsi õhtuks oli tõus aga juba 8,3%.

Loomulikult ei olnud ilmselt palju neid, kes suutsid võtta trendist maksimumi, avades positsiooni vahetult maavärina järel ja sulgedes selle absoluutses miinimumis, kuid nelja päeva jooksul oli üsna surmkindel variant ükskõik millist jeeni paari müüa, müüa, müüa, ilma et sellega kaasnenuks märkimisväärseid riske.

Ainus, mida kauplejal tuli nende päevade jooksul teha, oli jälgida Jaapanist tulevaid uudiseid. Trendi jätkumise seisukohast olid seejuures olulised vaid kaks aspekti: 1) et teated oleksid jätkuvalt halvad ja 2) et ei magaks maha võimalikku Jaapani Keskpanga interventsiooni.

Valuutaturg tervikuna liigub sageli rohkem emotsiooni kui mõistuse ajel, ning eriti paistab sellega silma just jeen. Seega, kui on näha, et turg on tõsiselt nõuks võtnud jeeni kas osta või müüa, siis tavaliselt tõuseb või kukub ta väga kiiresti. Iga väiksemgi lisaargument lisab vaid hoogu.

Oettingeri kiire täpsustus, et tal mingit uut infot tegelikult ei olnud ja ta lihtsalt filosofeeris oma senise elukogemuse ja üldiste teadmiste põhjal, ei päästnud enam midagi. Järgmise mõne tunniga langes USDJPY 350 punkti...

Jaapani Keskpanga interventsiooni üle hakati turul tõsisemalt spekuleerima 15. märtsil ja sealt peale jälgisid turud selleteemalisi vihjeid hoolega. Kauplejad pidid eeskätt olema väga hoolikad oma positsioonide haldamise ja stoppide paigutamisega.

Nagu peatselt selgus, ei sekkunud valuutaturule Jaapani pank, vaid G7 riigid korraldasid üle hulga aastate taas ühisinterventsiooni eesmärgiga jeeni hinda alla lüüa. Tehti seda aga üsna tavatul ja kauplejasõbralikul moel – kui tavaliselt toimub interventsioon ootamatult, siis nüüd anti asjast sisuliselt ette märku. Seega oli turuosalistel piisavalt aega ja võimalust ajastada ka omapoolseid jeeni müügitehinguid.

Reede keskööst kuni varahommikuni tõusis jeen dollari vastu 3,7 % (290 punkti) ja kes sellest osa ei saanud, võis jällegi süüdistada ainult iseennast.

Kohe uue nädala alguses peaks selguma kõigepealt see, kas interventsioonist oli üleüldse mingit reaalset kasu.

Kui 1980. aastate keskel tegid G7 riigid interventsiooni dollari nõrgestamiseks, sai dollari langus nii kiire hoo, et veidi hiljem oldi sunnitud tegema interventsioon juba vastassuunas. Kardetavasti võib aga jeen osutuda interventsiooni suhtes üldse immuunseks ja G7 riikide jõupingutus täiesti mõttetuks.

Kahtlema paneb eeskätt asjaolu, et reede hommikust peale hakkas jeen taas ennaktempos tugevnema ning kauplemisnädala lõpuks tõusis ta dollari suhtes uuesti 1,7 % võrra ja USDJPY valmistub taas läbi murdma psühholoogiliselt olulisest 80.00 tasemest.

Soovitan alati jälgida kauplemisotsuste tegemisel (eriti pikemaajaliste tehingute puhul) ka erinevate valuutapaaride omavahelist korrelatsiooni. On tõenäoline, et kui omavahel tihedalt seotud paarid lähevad mingil hetkel n-ö lahku, siis mõistliku aja jooksul taastub endine olukord.

Hetkel saab öelda, et tänu interventsioonile on muidu sünkroonselt kulgevad USDJPY ja USDCHF tavapärasest korrelatsioonist väljas. Selle vahemiku täitmiseks on kolm võimalust: 1) jeen tugevneb, 2) frank nõrgeneb; 3) mõlemad variandid koos.

Mina pooldan kolmandat varianti ja eeskätt otsin võimalusi jeeni osta ning franki (ja ühtlasi eurot) müüa. Mis muidugi ei välista ka vastupidiste tehingute tegemist, kui olukord nõuab ja võimaldab.