Ilmselt pole küll olemas ideaalset ekspordiplaani selle sõna kõige täpsemas tähenduses, kuid ometigi võiks selle „ideaalsuse“ üle ju diskuteerida. Kasvõi näiteks panga või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse või teiste kaasinvestorite vaatevinklist. Et juba lähiajal (novembri keskel) olen koostöös EASi ja Swedbankiga organiseerimas koolitustesarja teemal: kuidas kirjutada parimat ekspordiplaani, siis sai peamisi probleemkohti (mis jätavad sageli ka pangast laenust keeldumise korral vale mulje) arutatud Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete osakonna juhataja Märt Helmjaga.
Ja nagu selgus, jäävad Eesti ettevõtted oma ekspordiplaanidega sageli rahastuseta küllaltki korduvatel põhjustel:
1. <strong>Ekspordiplaanid on liiga optimistlikud ja sageli vaid ühe stsenaariumiga</strong>. Pank sooviks aga näha kolme stsenaariumit: positiivset, realistlikku ja negatiivset. On ju iga eksportija endagi huvides, et ka negatiivseima stsenaariumi korral oleks võimalik tal tõestada ellujäämist.
2. <strong>Kulusid ja muid piirangu</strong><strong>id on alahinnatud</strong>. Siinkohal on märksõnadeks ettearvatust pikem sissetöötamise periood, paratamatu hinnatõus aastate lõikes (kasvõi elekter, kütus, jms), tegevuseks vajalike litsentside või sertifikaatide puudumine, jms. Näiteks võivad osades riikides teie toodetud seadmeid paigaldada vaid kohalikud litsentseeritud firmad, mis on seotud ka planeeritust suuremate kuludega.
3. <strong>Madal likviidsus</strong>. Kuigi ettevõtja võib arvutada kasumlikkust tehingu kokkuvõttes, on pangale oluline näha, kuidas suudetakse oma laienemist rahastada jooksvalt. Sest kui planeerimisfaasis ei suudeta ette näha iganädalasi rahavooge, siis on ka tõsine oht, et kogu ekspordisuunaline areng jookseb kinni.
4. <strong>Liiga väikesed mahud ja vähene koostöösoov</strong>. See on juba kord väikeste rahvaste ettevõtetele paratamatu, et üksi laia maailma minnes ei pruugi läbi lüüa. Iseenesest meeldiks rahastajale näha, et olete oma eksporti võtmas sedavõrd tõsiselt, et soovite välisturgudel panna seljad kokku teiste Eesti ettevõtetega, kellega siinmail võib-olla konkureerite. Koostööst saadav sünergia võimaldab avaldada välismaal tugevamat muljet (nii mahtude kui komplekteerituse tasemega), mida üksikult korda saata on Eesti ettevõtetel suuremates riikides pea võimatu.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.