Läinud nädalal kuulutas rahandusministeerium välja riigihanke nimetusega "Riigiametnikest nõukogu liikmete finantsalaste teadmiste arendamine". Hanke eesmärk on vastavate koolitusprogrammide väljatöötamine ning koolituste läbiviimine, eeldatav maksumus käibemaksuta 10 500 eurot, kirjutab toimetaja Indrek Kald.
Kas finantsalased teadmised ei peaks olema riigiettevõtte nõukogusse kuulumisel eelduseks? Äriseadustiku järgi planeerib nõukogu ettevõtte tegevust ning teostab järelevalvet juhatuse üle. Ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu.
Kuidas saab kõiki neid tegevusi teha ning oma kohustusi täita "korraliku ettevõtja hoolsusega" (tsitaat äriseadustikust) piisavate finantsalaste teadmisteta? Muidugi võib ja lausa peab koolitama nii eraettevõtete töötajaid kui ka riigiametnikke, ent riigifirma nõukogusse tohib määrata ikka vaid pädevaid isikuid. Isegi siis, kui teadmiste osas järeleaitamiseks on ette nähtud Euroopa Liidu raha nagu käesoleva hanke puhul.
Eraldi küsimus on nende nõukogude liikmetega, kes pole riigiametnikud. Kas neil on piisavad finantsalased teadmised? Või kuidas, mis alal ja kelle raha eest peaks neid koolitama?
Mitmeid nõukogu liikmeid ametisse nimetanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles viimati, et riigiettevõtete nõukogudes pole kõik tõesti maailma tipud. Tema meelest on probleem laiem – kaalukamate ettevõtete puhul pole ministri kinnitusel 200 euroga võimalik kedagi täiskohaga nõukogu liikme tööd tegema panna. Tegelikult makstakse neis kaalukamates riigile kuuluvates ettevõtetes rohkem, ikka üle 400 euro kuus. Ja kui inimene istub mitmes nõukogus – mis pole sugugi haruldane –, tuleb sealt kokku kopsakas kuuteenistus.
Parts kinnitas, et saab riigifirmade nõukogude liikmeid määrates palju äraütlemisi. "Olen alati öelnud, et kui teil on mõni hea kandidaat riigiettevõtete nõukogudesse, saatke mulle meili peale. Ütlen täna ka. Vaatame üle, arutame," lubas ta. Olgu siis e-posti aadress ka välja toodud:
[email protected].
Eelnev kehtib ka Tallinna linnavalitsuse kohta, mis määrab oma ettevõtete ja asutuste nõukogudesse nii teenelisi kui ka noorpoliitikuid, tagades neile märkimisväärse lisasissetuleku. Neid nimekirju vaadates tekib tihti küsimus, millised on seal küll finantsalased teadmised? Ja tänu millele üks või teine inimene oma koha sai.
Muide, hiljuti ütles Saaremaal suure tööstusfirma rajanud ning selle mullu sakslastele maha müünud Enn Meri intervjuus, et kuigi üldiselt on ta Eestis äriga rahul, siis mõni asi ka häirib. "Näiteks ebakompetentsete poliitikute määramine riigifirmade nõukogudesse. See on lollus," rääkis Rootsis üles kasvanud ettevõtja.
Autor: Indrek Kald, kaasautor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.