Maailma juhtivad tehnoloogiaväljaanded on loonud kümneid prognoose IT-sektoris toimuvate muutuste kohta, kuid läbivalt usutakse, et 2013. aasta tuleb valdkonnale murranguline.
Kõige kiiremini areneb jätkuvalt pilvetehnoloogia ja nutiseadmete valdkond. Pilvetehnoloogia puhul on kesksele kohale tõusmas personaalne pilv, mis saab uuringufirma Gartner hinnangul meie digitaalmaailma keskmeks. Kindlasti jätkub nutitelefonide ja tahvelarvutite võidukäik, sest tänaseks on interneti kasutamise harjumused oluliselt muutunud. 2013 üks märksõna on integreeritus. Inimesed tahavad oma andmete haldamiseks, hoiustamiseks ja töötlemiseks saada kompaktset teenust ühest kohast. Konkurentsitihedal turul tulevadki võitjana välja need, kes suudavad teha koostööd ja pakkuda võimalikult suurt tervikut IT-teenuste ühendamisel.
Eestis on potentsiaal ja tahe olla juhtiv e-riik. Me oleme väike ja paindlik ning ideaalne kandidaat uuenduslike lahenduste testimiseks. Kõigest sellest aga ei piisa.
On räägitud avaliku ja erasektori vähesest koostööst ning massilisest tööjõu puudusest IKT-sektoris. 2020 eesmärgiks on jõuda selleni, et Eesti igapäevatöös IKT-töötajate arv tõuseks 50 000 inimeseni ja IKT panus Eesti majanduse SKPst oleks ligikaudu 13%. Rõõmu teeb, et lisaks levinud vingumisele on meil põhjust näha IT-vallas positiivseid muutusi. Näiteks IT-asekantsleri ametikoht majandusministeeriumis ja erasektori kogemuse toomine riigiasutusse on kaalukas otsus. Aastaid on infotehnoloogiaettevõtted heitnud riigile ette dialoogi ja vastastikuse mõistmise puudumist. Suur potentsiaal peitub IT-valdkonna koostöö tugevdamises lähiriikidega, näiteks Lätiga. Seal on ülikoolis maailma tipptasemel IKT-toodete ja teenuste testimisele pühendunud koolkond – miks mitte osta ka meie arendustoodete testimist sealt. Samas ootavad Läti kolleegid meilt e-riigi teenuste ja eurole ülemineku kogemuse jagamist.
Hea koostöö näide IT-sektoris on Ülemiste peagi nelja-aastaseks saav IKT demokeskus, kuhu oleme koondanud meie e-riigi parima praktika. Demokeskust on külastanud enamik Eestisse ametlikule visiidile tulnud välissaadikuid ja riigidelegatsioone. Plaanis on selle põhjal rajada Eesti IT-majakas, kus põhirõhk on tulevikul – nii innovaatiliste teenuste arendamise kui IKT ekspordi ja idufirmade koostöö sõlmpunkt.
Kuna 2013. aasta IT trendide edetabelit juhivad just pilvetehnoloogiaga seotud murrangud, siis see võiks olla ka Eesti üks võimalikke väljundeid end e-riigina uuesti tõestada. Arvestades, et president Ilves hakkas Euroopa Komisjoni palvel juhtima Euroopa pilveandmetöötluse arendamise nõukoda, on meil selleks head eeldused. Loodan, et Eesti peab maailmaga sammu ja jätkab positiivsete muutuste lainel.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.