Eesti ees seisvatest probleemidest on suurimad rahvaarvu vähenemine ning kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samas on olemas väike, kuid oluline ressurss inimeste näol, kes on Eestist lahkunud välismaalasega paarisuhte loomisel. Eestile oleks kasulik, kui eestlaste ja välismaalaste segapaarid elaksid ja toimetaksid Eestis, leiab TTÜ magistrant Raul Lobanov.
Eestlaste ja välismaalaste segapaarid on Eestile mitmes mõttes vajalik ressurss. Kuna nad on enamasti tegusas eas ning keskmisest haritumad, on nende Eestis hoidmine ning naasmise soodustamine oluline tööealise, haritud ning ettevõtliku rahvastiku tagamisel. Uut ning väärtuslikku kvaliteeti lisaksid eestlaste partnerid. Nii saaksime Eesti ühiskonda integreerida teistmoodi kogemusi ning laiendaksime isiklikke ja professionaalseid võrgustikke väljaspool Eestit.
Segapaaride näol Eesti ühiskonnaga liidetavate uute inimeste integreerituse tase on võrreldes tavapärase võõrtööjõuga kõrge. Võõrtööjõu puhul on keerukaim küsimus uuel kodumaal kohanemine ning kogemused Lääne-Euroopa riikidest ei ole selles osas julgustavad. Eestlaste ja välismaalaste segapaaride puhul on mitte-eestlasest osapool aga Eesti ühiskonna ja kultuuriga juba tuttav – ta on Eestiga seotud partneri perekonna ning sõprade kaudu. Vähetähtis pole ka tõik, et valdav hulk segapaaridest on lapsevanemad või pere juurdekasvu planeerimas. Siin peitub positiivne mõju loomulikule iibele.
Mida saab teha, et segapaarid Eestisse jääksid, loe Äripäeva tänasest paberlehest.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Autor: Vilja Kiisler, Raul Lobanov
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.