Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uue juhi ametissenimetamine käis EASi „parimate“ traditsioonide kohaselt: ilma avaliku konkursita, põhjendades avalikkusele uue juhatuse liikme valikut ja tema ootamatult suurt palka vaid formaalselt.
Äripäeva hinnangul on EAS Taavi Lauri näol endale leidnud piltlikult öeldes Tero Taskila, kelle teeb kergesti haavatavaks nii ametissenimetamine suletud ringis kui ka palganumber, seda võib-olla ka ebaõiglaselt.
Tõsiasi, et erasektorist tulnuna Laur EASi tulles palgas pigem kaotab kui võidab, ei ole küllaldane argument selle palga maksmiseks – sest kui pelga ametissenimetamise asemel oleks korraldatud avalik konkurss ja seal kohe 6500eurone palk ka kohe välja öeldud, oleks Lauriga võrdseid ja võib-olla ka paremaid kandidaate võinud olla rohkesti. Teistele võimalikele parimatele võimalust ei antud. Otsustamine nõukogus, kinnises ringis annab alust kahtlustada, et suuresti IRLi ja tema sõpruskonna kontrolli all olev EAS valis lihtsalt välja endale sobiva inimese, kes IRLi ja IRLi sõpruskonna huvide elluviimist ei takistaks.
Äripäevale annab alust see kahtlus õhku heita info, et vaatamata IRLi pingutustele sai Laur ametisse väga napilt: häältega 6:5. Soovitud tulemuse saavutamiseks toodi hääletama IRLi ministri Ken-Marti Vaheri elukaaslane Kairi Teniste, kes oli just äsja emaks saanud. Pere suurenemise pärast ei läinud Vaher ja Teniste aga näiteks presidendi vastuvõtule 24. veebruaril. Teniste hääle puudumise korral oleks tekkinud patiseis, mis tõendab, et nõukogu ei olnud Lauri suhtes sugugi üksmeelel – ligi pool nõukogust oli tegelikult tema vastu.
Taavi Laur ise IRLi ei kuulu. Tema senisesse karjääri peamiselt pangandussektoris ettevõtjakogemus, ammugi mitte ettevõtluse arendamise kogemus ei kuulu. Ja kuigi haridus mehe eest tööd ei tee, on Lauri majandusharidus keskpärane isegi Eesti kontekstis, kuid rahvusvahelisel tööturul sellega 6500eurost palka kindlasti küsida ei saa. Senine kitsavõitu ampluaa võib kohanemisraskusi põhjustada.
Kuid ei Laur ega nõukogu esimees Cinzia Siig pole seni avalikkusele selgitanud, milles seisneb Lauri „selged ideed“ EASi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Seda peaks kindlasti kiirelt tegema, sest EASi viimasel ajal raputanud ebaõnnestunud rahajagamise skandaalid eeldavad konkreetset ja laiapõhjalist tegevuskava, mis välistab seni tehtud vigade kordumise tulevikus. Ajutisel juhil Raul Paruskil õnnestus küll suurem tulekahju kustutada, kuid pikemaajalist visiooni tal algusest peale ajutisena ei olnud.
Soovimatus uueneda. Praeguses olukorras oleks EAS pidanud eriti pingutama selle nimel, et uus juht oleks tõesti võimalikest parim ja kindlasti parteiliselt ja sõpruskondlikult mõjutamatu. Et seda ei tehtud, näitab tegelikku soovimatust organisatsiooni seestpoolt uuendada. Ent just seda oleks vaja, et EAS suudaks taastada räsida saanud usaldusväärsuse ja vabaneks ühe erakonna kontrollitava, väga suuri summasid jagava seltskonna mainest. Tegelikult siin vaid juhi vahetusest ei piisagi, tuulutamist vajab nõukogu ja ka ilmselt ka organisatsiooni juhtkonna kesktase.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et selle palga eest peab EASist tulema puhast kulda. Kuid küsimus ei ole ainult palgas. Ainuüksi Lauri ametissenimetamise viis tekitab kahtluse, kas sealt „puhast kulda“ üldse tulla saabki. Äripäeva toimetus oleks rõõmus, kui siinkohal eksib.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Europarlamendi saadiku Siiri Oviiri väide, et Euroopas ei ole riigiettevõtete juhtide palkadele ülempiiri, ei pea paika.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.