Erasektor peab osalema Küprose päästmisel

Küpros on üks suurima pangandussektori osakaaluga riike Euroopa Liidus. Riigi majandusega (SKPga) võrreldes on pankade bilansimaht ligikaudu seitsmekordne. Kui sellise suurusega pangandussektoris tekivad probleemid, siis on puhtalt riigieelarveliste vahenditega nende pankade toetamine sisuliselt võimatu.

Pangandussektori suhteline suurus majandusega võrreldes on ligikaudu samas suurusjärgus ka Iirimaal. Seal prooviti esialgu tekkinud probleeme lahendada vaid riigieelarveliste vahenditega, garanteerides pankade kõik kohustused. Peagi aga selgus, et sellel ajal veel väga tugeva eelarvepositsiooniga Iirimaale käib see selgelt üle jõu. Nii otsustati, et pankade päästeoperatsioonis kannavad osa kahjudest pankade võlakirjade omanikud. Küprose pankadel on väljastatud võlakirjade maht suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu ei anna võlakirjainvestoritele koorma osaline veeretamine vajaliku suurusega rahalist efekti.

Sellise süsteemse pangandussektori kriisi puhul on pigem küsimus selles, et kas osa kuludest peavad kandma ka väikehoiustajad, või võiks selles rohkem osaleda suuremate hoiuste omanikud. Vähemalt teoreetiliselt võiks suurhoiustajatel olla rohkem teadmisi pankade ja finantssüsteemi riskidest. Ilma erasektori panuseta on nii suure pangandussektori probleemide lahendamine sisuliselt võimatu. Ei tasu unustada, et Küprose pangad on viimastel aastatel oma hoiustajatele püsivalt maksnud kõrgemat intressi võrreldes enamike teiste euroala riikidega. Alles paari kuu eest oli aastase hoiuse intressiks enam kui 4.

See on võrreldamatu nii põhjapoolsete Euroopa riikide aga ka Hispaania ja Itaalia pankades makstavate intressitasemetega. Kõrgema tootlusega kaasneb finantssektoris alati ka kõrgem risk. Vähemalt suurhoiustajad võiksid sellest teadlikud olla.

Pikemas ettevaates võib nn hoiusemaksu kehtestamine tähendada seda, et hoiused muutuvad oluliselt heitlikumaks rahastamisallikaks. Tänaseni valitses arusaam, et hoiused on kõige stabiilsem rahastamisallikas pankade jaoks. Edaspidi võib aga hoiuste liikumine riikides, kus on märke pangandussektori süsteemsest kriisist, oluliselt aktiivsemaks muutuda. Teravamalt puudutab see ilmselt riike, kus pangandussektori osakaal võrreldes majandusega on keskmisest suurem. Euroopa Liidus kuuluvad suure pangandussektoriga riikide hulka väikeriigid Luxemburg ja Malta, kuid suhteliselt suured pangad on näiteks ka Taanis ja Prantsusmaal. Kolm Balti riiki on seevastu skaala teises otsas.