Läbi nagu Läti raha ütlus vajub unustusse

Nüüd on Läti majandus Euroopa Liidus kõige kiiremini kasvav, euro ukse ees ja lõunanaaber röövib meilt järgmisel aastal ka eurotsooni pailapse tiitli – me ei ole enam esimesed, juhtivad majanduskasvuliidrid.

Loomulikult on selles loos omajagu saatuse irooniat. Ning kindlasti võib väita, et Läti kukkus ju rohkem ja madalamalt tasemelt kui Eesti, mistõttu neil ongi “nullist” lihtsam kasvada. Siiski, tuleb kiita Läti võimeka peaministri Valdis Dombrovskise tööd, mis on kandnud head vilja.

Kindlakäelised otsused, sõltumata omakasupüüdlike kriitikute kisakoorist, on toonud silmapaistva tulemuse. Kärpimine oli valus. Aga kui ikka raha ei ole, siis ei saa seda kulutada. Muidu ei ole seda ka tulevikus. Täna juba natuke on, kuid homme on rohkem, kui räägime Lätist. Eeldatavalt muutub euro ka lõunapoolse naaberrahva hulgas populaarsemaks – siin on valitsusel vaja veel kõvasti selgitustööd teha, kuid küllap nad saavad ka sellega hakkama.

Ärgem unustagem, et ka Eesti on investorite jaoks üks Baltimaa. Balti regiooni võeti enne buumi, buumi ajal ja võetakse ka nüüd tervikliku majandustsoonina. Aus on väita, et kuigi meil on lätlaste-leedulastega võrreldes igal ühel oma väikesed eripärad, liiguvad Balti majandused sarnases taktis.

Millised on Eesti jaoks Läti eurotsooni tuleku paljud plussid, sellest loe edasi Äripäeva reedesest paberlehest.

Autor: Ivar Kiigemägi, Alo Merilo