Miks saab Eesti Energia (EE) poliitikute käest järjekindlalt peksa, kuigi tegemist on kasumit tootva ja riigile dividende maksva ettevõttega? Miks on saanud tavaks vangutada EE juhtkonna (investeerimis)otsuste peale igaks juhuks pead, kuigi faktide põhjal ei ole selleks tihtipeale otsest põhjust, küsib ajakirjanik Arved Breidaks.
Kinnitatud investeeringute kava kohaselt ulatub EE kapitalipaigutus nn ülemereprojektidesse umbes 60 miljoni euroni. Seda on isegi vähem kui ettevõtte eelmisel aastal puhaskasumina teenis (77 mln eurot), see moodustab EE kõigist kinnitatud investeeringutest (1,7 mld) 3,5%. Seevastu käimasoleva kolmeaastase investeerimisperioodi jooksul paigutatakse näiteks elektrivõrku 300 mln eurot, mis moodustab kõigist investeeringutest kolmandiku.
Niisiis pole välisprojektidesse tehtavate kulutuste suhe EE rahavoosse ülemäära suur – pereeelarves on see võrreldav lastele antava kinopiletirahaga. Kahtlemata on välismaale investeerimisel riskid olemas ja ilmselt on need nii mõnegi teise äriga võrreldes suuremad, kuid väita, nagu oleks kodumaise jaotusvõrgu töökindlus sõltuvuses USAsse ja Jordaaniasse tehtud investeeringutega, on liialdus.
Pikemalt loe Äripäeva tänasest paberlehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.