Mahajäämus tootlikkuses on tekkinud valest eeldusest, et töötajad on ettevõtte majandusnäitajaid kurnav kulu, mitte kindel hoob suurema tulu teenimiseks, leiab ettevõtja Eugene Birman.
Ameerika ärikoolides saadakse kraad teadmisega, et tootlikkuse suurendamiseks piisab sellest, kui paar ametikohta lihtsalt koondada ning ülesanded firma n-ö põhitööliste vahel ära jagada.
Kõlab tuttavalt? See on iga firma jaoks lihtne liigutus, olgu ta suur või väike, kuna vähendab kulusid toodangut oluliselt mõjutamata. Õigupoolest on see Eestis peaaegu üldlevinud praktika, ning kui me siis kuuleme, et madal tootlikkus on põhjus, miks palgad on Eestis väikesed ja SKP elaniku kohta väike, siis paneb see kukalt kratsima. Kas me ei tööta siis rohkem? Kas me ei tee pikemaid töötunde vähema tasu eest? Millist veel suuremat tootlikkust nad meilt ootavad?
Tegelikult pole see mitte vähene tootlikkus, mis Eesti ettevõtlusele kahju teeb, vaid – madalad palgad ja lühinägelik ettekujutus tööjõust. Kui vastukäivalt see ka kõlab, toovad investeeringud tööjõusse, mida uuringutes nimetatakse ka organisatsiooni panustamiseks oma töötajatesse, suuremaid kasumeid. 10protsendine palgatõus võib konkreetse töötaja tootlikkust suurendada rohkemgi kui 10 protsenti.
Loe Birmani Eestis ettevõtte loomise kogemusest tänase Äripäeva paberväljaandest.
Seotud lood
CV-Online turundusjuht Heiko Gross sõnas, et Eestis, Lätis ja Leedus on palganumber üldiselt saladus ning seda võiks muuta.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.