Avalikustage tarnijad!

Sooja vastuvõttu selline üleskutse muidugi ei leidnud, ettekäändeid tarnijate avaldamata jätmiseks toodi mitmesuguseid, eelkõige poeti ärisaladuse taha.Salatsemise tegelik põhjus oli aga teine: mitmed tuntud kütuse hulgi- ja jaemüüjad pidid enesele tunnistama, et nende tarnijate hulgas on kahtlase taustaga firmasid, arvatavaid „pesumasinaid“, kes kütuselt maksud „maha pesnud“ ja seetõttu soodsama müügihinna saavutanud. Selliste tarnijate avalikustamine tekitanuks häbi.

Nüüd kutsub Äripäev üles Eesti toidutööstureid avaldama oma tarnijaid. Toimetus ei väida, et meie toidutööstustel on kahtlased äripartnerid, kuid avalikustamine tooks selgust ja aitaks kaasa tarbijate usalduse suurenemisele.Probleemi näitlikustamiseks sobib tänavu üle Euroopa lahvatanud hobuselihaskandaal, millest ei jäänud puutumata ka Eesti. Nõo Lihatööstuse vorstidest leiti Lätis hobuseliha. See omakorda sundis tootjat avalikustama ühe oma tarnija – Ungari ettevõtte Co & Co Kft. Veel selgus, et Ungari ettevõte vahendas omakorda kahe Itaalia ja Iirimaa ettevõtte tapamajade liha. Itaalia tapamaja kodulehekülge uurides paistab, et nad toodavadki ainult hobuseliha.

Ometi jõudis liha Eestisse veiselihana. Tekib põhjendatud küsimus: miks?Konkreetses juhtumis pole seniste andmete põhjal küll võimalik näidata kellelegi näpuga kui süüdlasele, kuid tarbijatena on meil õigus teada, kust pärineb liha vorsti sees. Rahvusvaheline lihaäri peaks olema võimalikult läbipaistev, et muuta selles äris üle Euroopa ilmnenud pettused raskemini teostatavaks.

Nõo Lihatööstus ütleb oma koduleheküljel, et ettevõtte missioon on pakkuda „maitsvaid ja kvaliteetseid, eelistatult kodumaisest toorainest valmistatud lihatooteid“. See ei ütle tarbijale mitte midagi. Poeletilt ostame ikka vorsti, kus on Itaaliast ja Iirimaalt tulnud Ungari ettevõtte vahendatud liha. Ja avalikuks said need tarnijad kahjuks ainult tänu skandaalile, mitte tänu läbipaistvale ettevõtlusele.Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük selgitas Äripäevale, et selles pole midagi imelikku, kui liha tuleb teisest maailma otsast, tähtis on kvaliteet. See võib nii olla, kuid tarbija suhtes oleks õiglane, kui meil oleks võimalus tutvuda tooraine päritoluga – ja seda ilma skandaalita, mis sunnib äripartnereid avalikustama.Tegemist pole kaugeltki vaid Nõo Lihatööstuse probleemi ega isegi ainult Eesti probleemiga. Toiduäris on salatsemine norm ja sellest on kahju.

Nõo Lihatööstuse juht Kruustük on välismaiste tarnijate mitteavalikustamist praegu põhjendatud sellega, et nii võib mõni tarnija põhjendamatult sattuda “hobuselihakonteksti”.  Ent just niisuguse olukorra vältimiseks peaksidki tarnijad avalikult teada olema kogu aeg. Need tarnijad aga, kelle nime on põhjust häbeneda, tuleks kiiremas korras välja vahetada.

Autor: 1185-aripaev