• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2250,88%39 040,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2250,88%39 040,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 14.05.13, 06:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Komisjon püüdis mõjutada süsinikuturgu

Kuigi Eesti valitsus ja riigikogu on toetanud Euroopa Komisjoni algatust, kukkus see hiljaaegu ikkagi läbi. Euroopa Parlament hääletas maha komisjoni ettepaneku osa kvootide ajutiselt süsteemist kõrvaldada ülla eesmärgiga tõsta kvootide hinda praeguselt madalalt tasemelt kõrgemale.
Tegemist oli katsega kunstlikult mõjutada ettearvamatuks kujunevat heitmekaubanduse turgu Euroopa Liidus. Komisjoni  süsinikukaubandusega  manipuleerimise tagajärg  on energiahindade tõus tava- ja tööstustarbijatele.  Eestile avaldab see negatiivset mõju,  sest meie energiasektor on suure süsinikulekkega ja tarbija rahakott õhuke. 
Turu toimimise loogikat ei tohiks asendada tsentraalselt kontrollitava majandussüsteemiga ainuüksi seetõttu, et teatavad instantsid on avastanud, et dünaamilist süsteemi pole võimalik staatilise mudeli abil reguleerida.Praegune heitmekaubandussüsteem (ETS) loodi isereguleeruva turumehhanismina, mis välistab sekkumise ning kunstliku hinna mõjutamise. Tegelikkuses on ETS aga staatiline raamistik, kus majanduse dünaamikat ei ole osatud arvesse võtta. Euroopas on uued tootmisvõimsuste investeeringud suunatud riikidesse, kus ETS investeerimiskindlust ei mõjuta. Nii sellest kui ka üldisest majanduslangusest johtuvalt on CO2 kvoodi hinnad langenud 5-3 euro tasemele tonni eest.
Komisjoni välja pakutud meetmed olukorra normaliseerimiseks on aga lühinägelikud, vastuolus ETSi enda loogikaga ega aita kaasa investeerimiskindluse loomisele. Euroopa Parlamendi  tagasi lükatud ettepanek kõrvaldada süsteemist ajutiselt 900 miljonit kvooti ei lahendaks kaugeltki probleemi. Selleks, et tõeliselt päästa kliimamuutuste poliitikat, on tarvis põhimõttelisi muutusi.
Euroopa Komisjoni  ja Suurbritannia analüüsid on leidnud, et riikide tulubaas kvoodi müügist suureneks, samal ajal on Poola uuring näidanud, et uute ELi liikmesriikide, peamiselt Ida-Euroopa, sh Eesti  tulubaas kannataks kvootide kõrvaldamise tulemusel enim. Põhjuseks on ETSis sätestatud tasuta jagatavad kvoodid elektritootmisele selle moderniseerimiseks.
Hinnatud on vaid, kuidas mõjutab komisjoni ettepanek kvoodimüügist tulenevat riigitulu, mündi teine pool on jäetud tähelepanuta. Kahtlemata ei tohiks olla vähem oluline kvoodihinna tõusuga kaasnev elektrihinna tõus tööstus- ja tavatarbijale. Lisaks peaks kliimakaitse võrrandisse sobituma ka energiajulgeolek.
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 19.06.13, 18:04
Euroopa heitmekvoodi börs sai elulootust
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon toetas täna heitmekvootide ülepakkumisest kreeni läinud heitmekvoodibörsi päästeplaani.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele