Praegu on kõik äraootaval positsioonil: vaadatakse, kus hakkavad uued mullid tekkima, et nende sabas sörkides megakasumit teenida, kirjutab ajakirjanik Toomas Reisalu.
Kinnisvaraturult oodatakse uut hinnarallit, riigiettevõtete börsileviimisega loodetakse aktsiaturg taas käivitada. Panuseid pannakse ka IT-arengule. Eestis on sama seis nagu oli kunagi maiadel ja inkadel, mis olid väga kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid, kuid seda ainult astroloogia valdkonnas. Kõik vaatasid taevasse, keegi ei soovinud põllul tööd teha. Lõpuks tuli nälg ja kõrgtsivilisatsioonid hävinesid. Eesti viga on selles, et majandust juhitakse projektipõhiselt: mullist mullini.
Tööviljakuse aga tekitavad haridus, kapital ja tehnoloogia. Eestlaste hea haridustase on muu maailmaga võrreldes hea ja tööoskustega on samuti kõik korras. Heade töötajate viljakust pärsivad ebakompetentsus juhtimises, müügis, turunduses ja ideedepuudus. Kui tahame edu, siis peab olema ligipääs ka kapitalile. Mida parematele masinatele töötaja ligi pääseb, seda suurem on toodang. Kuid haridus, kapital ja tehnoloogia üksi ei taga edu. Tehnoloogia on ainult nagu retsept, mida on vaja, et teha koostisainetest maitsvat valmistoitu. Kuid peale uute retseptide ehk lahenduste väljamõtlemise on vaja need lahendused kiiresti kasutusele võtta. Kui see eeldus oleks täidetud, siis oleks meie majandus stabiilsem. Seda võib tabada kriis, kuid liikumine ei käiks nii järsult üles ja alla.
Missugust mõtlemist on edukas olemiseks vaja, loe tänase Äripäeva paberväljaandest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.