ÄP: Pärnits põrutas palgatõusuga kümnesse

Ülo Pärnits võib küll mõjuda omaenda sissetuleku hästi ära kindlustanud lapsesuuna ja idealistina, aga Äripäeva arvates tabas ta oma seisukoha ja teema püstitusega kümnesse. Palga märgatava tõstmise küsimuses on muutused mõtteviisis sada protsenti õigustatud ja teretulnud. Käima võiks minna koguni ühiskondlik liikumine „Ettevõtja tõstab (palju) palka!“.

Kindlasti on paljud ettevõtjad seda juba teinudki. Siinkohal kutsume ettevõtjaid üles Äripäevale teada andma, kui olete tõstnud tänavu töötajate palku keskmiselt üle kolmandiku, mis on tänases Eestis korralik palgatõus. Väga huvitav oleks lugeda nende selgitusi ja kogemusi, miks seda on tehtud ning mis see ettevõttele, selle omanikele ja töötajatele kaasa on toonud. 

Seni on lähenetud palgatõusule peamiselt liiga numbriliselt ja liiga lühikeses perspektiivis. Palgatõusu vastaste peamine argument on see, et ettevõtte kulud kasvavad palka tõstes, mis on tõsi. Et kõigepealt peab olema tükk aega tootlikkuse tõusu ja siis võib tulla ka palgatõus. Selline mõtteviis vajabki 180-kraadilist pööret, sest palgatõus ei ole mitte kulu, vaid selles tuleb näha investeeringut ettevõtte töötajatesse, nende töötahtesse ja pühendumise suurendamisse. See investeering teenitakse peagi tagasi just parema töö ja tootlikkuse tõusuga ehk siis põhjus ja tagajärg tuleb ses küsimuses omavahel ära vahetada.

Palk on Eestis töötajate poolelt vaadates oluline motivaator, mille osakaal üldise elukalliduse tõustes aina suureneb. Samuti annab suurem palganumber ettevõtjale eelise tööturult paremaid töötajaid palgata. Ehk taas tootlikkust tõsta ja firmat edukamaks muuta.

Tõenäoliselt on palgaküsimusi parem lahendada, kui ettevõtte omanik ise on ka selle juhtimisega otseselt seotud. Samas näitab kas või Äripäeva koostatav Palga TOP, et sageli on just välisomanikele kuuluvad firmad need, kus töötajatele suuremat palka makstakse. Küllap näitabki see mõtteviis erinevust.

Eesti ühiskonna ja tööturu jaoks on terav küsimus lahkumine välismaale. Mitmekordne palgavahe on siin selgeks ajendiks. Mida väiksemaks see vahe jääb, seda vähem on põhjust ka piiri taha minna või siis mujalt Eestist Tallinna kokku käia, mis samuti probleemiks. Kui inimene on oma töö ja palgaga rahul, on ta valmis omalt poolt ühtlasi rohkem panustama. Kui ta rahul ei ole, siis võibki kuluda kulub suur osa tema tööajast hoopis uue töökoha otsimisele.

Tihti kipuvad palgatõusu vastased mööda vaatama sellestki, et rohkem teeniv inimene ühtlasi ka kulutab rohkem kaupade ja teenuste peale. Seega tuleb osa palgatõusust nii ettevõtjaile kui riigile otseselt tagasi.

Tuletame meelde, et Ülo Pärnits tegi ettepaneku järsult palka tõsta ka sügisel Äripäeva korraldatud konverentsil Äriplaan ning toona kutsus see samuti esile elava diskussooni. Mida rohkem seda teemat ühiskonnas arutatakse, seda selgemaks saab, et palgatõus ei ole tont, mida peab iga hinna eest kartma.

Autor: 1185-aripaev