Eestlastel on kinnisvaraga tugevam side, kui suure rahvaarvuga riikide elanikel. Kui meil on mõni keskkond tekkinud, püüame teda säilitada ka juhul, kui see majanduslikult, ajalooliselt või isegi miljööväärtuse mõttes nii oluline ei ole. Pole aga vaja karta vahetada väärtusetut väärtusliku vastu. Karta on vaja vastupidist, kirjutab Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov.
Loomulikult peab kaasaegne elu arvestama täiel määral eelnevate põlvkondade pärandiga ning ei tohi seda lõhkuda või kahjustada. Kaasaeg peab sulanduma ümbritsevasse, muutma keskkonna funktsionaalseks. Oluline ei ole säilitada peerutuld ja vältida elektrilampe, vaid lubada igal ajastul lisada enda poolt juurde seda, mida varem ei olnud.
Saksamaal või Hollandis, kus rahvast on väga palju ja maad vähe, kujundatakse ärikinnisvara puhul keskkonda peaaegu üksnes praktilistest vajadusest lähtuvalt – see toimub kestva protsessina. Kes on nendes riikides käinud, teavad, kui ilusad on ärilinnad, kus hooned sobivad omavahel nagu õigesti kokku pandud pusle. Need keskkonnad on kaunid ja funktsionaalsed.
Kui mõni hoone on ajale jalgu jäänud, võetakse see maha ja tehakse asemele uus, sobivam ja tulevikku vaatavam. On ainult üksikud erandid, kus pika ajalooga linnas õnnestub välja arendada midagi peaaegu nullist ning arhitektid saavad lasta oma loovusel lennata. Enamasti on ikka vana uuel ees, mis küll reeglina ei olegi probleem.
Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostovi hinnangul on kinnisvaraarenduses suur oht n-ö kinni jäämine, kui ei suudeta iga päev midagi uut ja hädavajalikku keskkonnale lisada. Loe tema pikemat lugu tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.