Turumajanduses pole ratsionaalne müüjale dikteerida, mis hinnaga peab kaupa müüma või kui palju töötajale palka maksma. Küll on aga ühiskonna huvi hoida ära turumoonutusi, mis viivad piiratud ressursside raiskamise või hävitamiseni, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg.
Me ei saa kunagi rikkamaks, kui suretame tööjõudu madalapalgalises ja madala lisaväärtusega toidukaubandussektoris. Piiramaks ülemäärast (tööjõu) ressursi kasutust on enamik Euroopa riike rakendanud poodide lahtiolekupiiranguid. Saksamaa, Suurbritannia, Holland, Belgia, Austria ja teised on keelanud kaupluste lahtioleku pühapäeviti või piiranud rangelt nende tegevusaega. Huvitav on märkida, et sotsiaaldemokraatliku taustaga Põhjamaades enamasti poodide lahtiolekuaegu riiklikult ei reguleerita. Selle töö teevad ära ametiühingud ja poed on veel vähem avatud kui riiklike regulatsioonidega maades.
Kas selline regulatsioon piirab ettevõtlusvabadust? Riik ütleb täpselt ette, kui jämeda puu tohib eraomanik oma metsas maha võtta ja kui pika truck’iga tohib eraomanik teel sõita. Mis see siis on - marksism või? Ei, tegemist on kitsendustega, mis teevad piiratud ressursi kasutamise efektiivsemaks ja kokkuvõttes suurendavad ühiskonna heaolu.
Mismoodi kajastab ressursside mõistliku kasutamise teema apteegisektoris, sellest loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.