Turumajanduses pole ratsionaalne müüjale dikteerida, mis hinnaga peab kaupa müüma või kui palju töötajale palka maksma. Küll on aga ühiskonna huvi hoida ära turumoonutusi, mis viivad piiratud ressursside raiskamise või hävitamiseni, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg.
Me ei saa kunagi rikkamaks, kui suretame tööjõudu madalapalgalises ja madala lisaväärtusega toidukaubandussektoris. Piiramaks ülemäärast (tööjõu) ressursi kasutust on enamik Euroopa riike rakendanud poodide lahtiolekupiiranguid. Saksamaa, Suurbritannia, Holland, Belgia, Austria ja teised on keelanud kaupluste lahtioleku pühapäeviti või piiranud rangelt nende tegevusaega. Huvitav on märkida, et sotsiaaldemokraatliku taustaga Põhjamaades enamasti poodide lahtiolekuaegu riiklikult ei reguleerita. Selle töö teevad ära ametiühingud ja poed on veel vähem avatud kui riiklike regulatsioonidega maades.
Kas selline regulatsioon piirab ettevõtlusvabadust? Riik ütleb täpselt ette, kui jämeda puu tohib eraomanik oma metsas maha võtta ja kui pika truck’iga tohib eraomanik teel sõita. Mis see siis on - marksism või? Ei, tegemist on kitsendustega, mis teevad piiratud ressursi kasutamise efektiivsemaks ja kokkuvõttes suurendavad ühiskonna heaolu.
Mismoodi kajastab ressursside mõistliku kasutamise teema apteegisektoris, sellest loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.