• OMX Baltic−0,19%272,39
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,06%1 735,67
  • OMX Vilnius0,1%1 064,87
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,15%8 096,45
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,1
  • OMX Baltic−0,19%272,39
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,06%1 735,67
  • OMX Vilnius0,1%1 064,87
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,15%8 096,45
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,1
  • 08.10.13, 09:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Akkermann: väljarände peatab 2/3 välismaa palgast

Üldiselt lahkuvad inimesed emakeelsest keskkonnast vastumeelselt. Erandiks on need, kes siirduvad välismaale hariduse, eneseteostuse, seiklusjanu või armastuse järele. Enamik Eesti tööealistest inimestest läheb aga välismaale sama töö eest paremat palka teenima, kirjutab riigikogu liige Annely Akkermann (IRL).
Arvan, et tööealiste inimeste väljaränne peatub siis, kui Eesti majanduse struktuur suudab pakkuda ca 2/3 suurust palka võrreldes väljarände sihtriikidega. Umbes 2/3 sellepärast, et kodumaale jäädes ei ole vaja katta reisi- ja välisriigis elamise kulusid. Võimalus omakeelses keskkonnas, sõprade ja sugulaste keskel elada kaalub samuti üles nii mõnegi euro.
Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Põhjamaadesse siirdunud - eriti need, kes on oma perekonna juba kaasa viinud - rõhutavad Eestiga võrreldes suuremat sotsiaalset turvalisust nii hetkeolukorra kui ka tulevikus saabuva pensioni mõistes.
Tööjõu vaba liikumine ja ühisvaluuta on kahtlemata ihaldatud hüved, mida Euroopa Liiduga liitumine Eesti tööinimestele on andud. Kui varem oli majanduse struktuurseid muutusi võimalik vähemalt osaliselt lahendada valuutakursi muutuste ja devalveerimisega, siis nüüd võtab selle rolli enda kanda tööjõud, liikudes sinna, kus majandus pakub paremaid tingimusi. Eesti rahvastiku arvulise püsimajäämise küsimus on seega töö- ja ettevõtluskeskkond. Eesti majanduspoliitika peab muutma suunda praeguselt liberaalselt turumajanduselt saksalikule sotsiaalsele turumajandusele.
Tööealiste inimeste väljarände peatamiseks ei ole olemas kiiret imerohtu, vaid tuleb visalt näha vaeva Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse tõstmiseks. Mulle meeldib aeg-ajalt meelde tuletada triviaalset, aga võimukoridorides alatihti ununevat tõde, et kuniks riikide majanduslikku võimekust hinnatakse inimese kohta loodud lisandväärtuse alusel, peavad ametnikud, poliitikud ja diplomaadid saama aru, et nad on ettevõtluse teenistuses. Nad vastutavad ettevõtlussõbraliku keskkonna loomise eest, sest meie majanduse konkurentsivõimet saab tõsta ainult ettevõtlus.
Tootlikkuse tõstmine vajab loovust, uute järjest efektiivsemate tehnoloogiate loomist, mis saab toetuda üksnes haridus- ja teadustegevusele nii teoreetilises kui praktilises mõttes.
Loodetavasti on olemuselt rännuhimulisem osa Eestist juba lahkunud ja väljarändeprotsess aeglustub ka loomulikul teel. Ilmselt on meie kõigi tutvusringkonnas juba omajagu inimesi, kes on pärast aastaid eemalolekut kodumaale naasnud. Ning selge on seegi, et osa inimesi ei ole üldse nõus koduriigist lahkuma, pakutagu välismaal mis tahes võimalusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele