Kui Eesti valitsus võtaks 300 miljonit eurot laenu ja rajaks Tallinna idufirmade arendamise inkubaatori, siis juba paari aasta pärast on meilgi lõpuks olemas IT- ja äpitööstus, mis paneb majanduse õitsema, usub ajakirjanik Toomas Reisalu. Äpiäris edukaks kaasalöömiseks loodav Applandi inkubaator oleks riigile kuuluva riskikapitalifond.
Mobiilifirmadele on selge, et kui kliente köitvaid äppe ei tule, siis ei osteta ka nende telefone. Erinevate AppCampuste rajamisse investeeritakse maailmas suuri summasid ning äpiäris luuakse lähiaastail kaks miljonit uut kõrgepalgalist töökohta. Praegune umbes kolme miljardi dollari suurune turg muutub lähema kahe-kolme aasta jooksul 30-50 miljardi dollari suuruseks äriks. Mobiilirakenduste arendamise tööstus genereerib suure tulu, mis tuleb traditsioonilise meedia – interneti, televisiooni, raadio ja trükikirjanduse – taskust.
Oleks rumal, kui Eesti sellest tulust osa ei tahaks saada. Kusagil pole seejuures reeglit, et riik ei võiks olla IT-firma omanik või siis tegutseda nagu riskikapitalist. Elame avatud ja pidevalt muutuvas maailmas, samamoodi muutuvad ka ärimudelid ja nende õiguslikud vormid.
Seega on valitsusel roheline tuli, et luua Applandi inkubaator, mis olekski Eesti riigile kuuluv riskikapitalifond. Fond investeeriks 50–100 miljonit eurot innovaatilise hoonekompleksi rajamisse, koguks üle maailma kokku 100 geniaalsete ideedega inimest ja annaks neile 100 000eurose stipendiumi oma ideede arendamiseks. Kui kellegi idee hakkab jumet võtma, siis oleks inkubaatoris olemas lisainvesteeringuteks vajalik raha ning tugiteenused sekretäri, raamatupidamise, kuni 100-liikmelise programmeerijate grupi, maailmatasemel turundus- ja müügispetsialistide näol.
Kuidas Applandi inkubaator Eesti edule kaasa aitab ja milline võiks olla selle tulevik, kirjutab ajakirjanik Toomas Reisalu tänase Äripäeva paberväljaandes.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.